Fašismi selgitus: kõik, mida peate selle poliitilise ideoloogia kohta teadma

Fašismi selgitus: kõik, mida peate selle poliitilise ideoloogia kohta teadma

Fašismi selgitus: kõik, mida peate selle poliitilise ideoloogia kohta teadma

Fašism on poliitiline ideoloogia, mis tekkis 20. sajandil ja leidis järgijaid erinevates Euroopa riikides ja kaugemalgi. Seda ideoloogiat on eriti seostatud Benito Mussolini esiletõusuga Itaalias ja Adolf Hitleri esilekerkimisega Saksamaal. Selles artiklis selgitame üksikasjalikult fašismi ja arutame selle ideoloogia põhijooni, ajalugu ja mõju.

Mis on fašism?

Fašism on autoritaarne poliitiline ideoloogia, mis rõhutab tugevat ja autoritaarset rahvusriiki. See tekkis 1920. ja 1930. aastatel reaktsioonina poliitilisele ja sotsiaalsele ebakindlusele pärast Esimest maailmasõda. Fašism on tugevalt juurdunud natsionalistlikes ja rassistlikes ideedes ning taotleb autoritaarset režiimi, mida juhiks juht või juhtrühm.

Fašistid usuvad oma rahvuse paremusse ja püüdlevad tugeva keskvalitsuse poole, mis tagab rahvusliku ühtsuse ja kontrollib põhilisi eluvaldkondi. Fašism lükkab tagasi liberaalsed demokraatlikud põhimõtted nagu üksikisiku vabadus, pluralism ja inimõigused ning rõhutab selle asemel kogukonna ja kollektiivi ülimuslikkust.

Fašismi tekkimine

Mõiste "fašism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast "fascio", mis tähendab "kimp" või "kimp". Fašismi poliitiline liikumine tekkis Benito Mussolini juhtimisel Itaalias 1920. aastatel. Mussolini asutas rahvusfašistliku partei 1919. aastal ja saavutas laialdase populaarsuse 1922. aastal, kui ta tuli võimule Rooma märtsiga.

Saksamaal esindasid fašismi Adolf Hitler ja tema Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Hitler kasutas osavalt ära Weimari vabariigi poliitilist ja majanduslikku ebastabiilsust, et 1933. aastal võimu haarata. Natsionaalsotsialismil, nagu Hitleri fašismi tunti, olid sarnased tunnused Itaalia fašismiga, kuid see keskendus veelgi enam rassistlikele ja antisemiitlikele ideoloogiatele.

Fašism leidis poolehoidjaid ka teistes Euroopa riikides, näiteks Hispaanias Francisco Franco ja Portugalis António de Oliveira Salazari juhtimisel. Igal neist liikumistest olid oma eripärad, kuid kõik rõhutasid rahvuse ülemvõimu, demokraatia tagasilükkamist ja autoritaarse valitsuse kehtestamist.

Fašismi tunnused

Fašismil on mitmeid iseloomulikke jooni, mis eristavad seda teistest poliitilistest ideoloogiatest. Siin on mõned fašismi põhijooned:

1. Autoritaarne juhtimine: Fašismi domineerib tugev juht või juhtrühm, mis valitseb riigi ja ühiskonna kõigi aspektide üle. Juhti kujutatakse sageli karismaatilise ja eksimatuna ning tal on peaaegu piiramatu võim.

2. Rahvuslus: Fašism rõhutab oma rahvuse domineerimist ja paremust. Natsionalistlikke ideaale julgustatakse tugevalt, samas kui igasugune internatsionalism või kosmopoliitne mõtlemine lükatakse tagasi.

3. Rassism ja ksenofoobia: rassistlikud tõekspidamised on fašismi lahutamatu osa. Propageeritakse ideed rassilisest hierarhiast ja "puhta" rassi ülimuslikkusest. Välismaalasi, eriti vähemusi, diskrimineeritakse ja kiusatakse taga sageli.

4. Propaganda ja meedia kontroll: fašistlikud režiimid kasutavad propagandat ja meedia kontrolli, et levitada oma ideoloogiat ja manipuleerida elanikkonnaga. Kriitilised hääled surutakse maha, samas ülistatakse domineerimise ideoloogiat.

5. Militarism: Fašistlikud režiimid rõhutavad sõjalist tugevust ja propageerivad sageli agressiivset välispoliitikat ja ekspansionismi. Sõda nähakse sageli kui vahendit “vaenlaste” kõrvaldamiseks ja rahvuslike huvide kindlustamiseks.

6. Demokraatia ja liberaalsete väärtuste tagasilükkamine: fašistid lükkavad tagasi liberaalsed põhimõtted, nagu üksikisiku vabadus, võrdsus ja pluralism. Nad otsivad tugevat keskvalitsust, mis on autoritaarne ja ebademokraatlik.

Fašismi tagajärjed

Fašismil oli oluline mõju 20. sajandi ajaloole. Itaalias ja Saksamaal viis fašism autokraatlike režiimideni, mis kontrollisid avaliku elu kõiki aspekte. Poliitiline opositsioon suruti alla, meediat kontrolliti ja vähemusi diskrimineeriti või kiusati taga, mille tulemuseks olid tõsised inimõiguste rikkumised.

Teise maailmasõja põhjustas osaliselt fašistlike riikide agressiivne välispoliitika. Sõjas hukkus miljoneid inimesi ja terveid rahvaid laastati. Lisaks põhjustas fašism ühiskonnas sügavaid lõhesid ning õhkkonda, mida iseloomustasid rassism ja ksenofoobia.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Mis vahe on fašismil ja natsionaalsotsialismil?

Fašismil ja natsismil on palju sarnasusi, kuid on ka olulisi erinevusi. Natsism on fašismi spetsiifiline vorm, mis tekkis Saksamaal Adolf Hitleri juhtimisel ja millel oli väljendunud rassistlik ja antisemiitlik ideoloogia. Kui fašism järgib üldiselt natsionalistlikke ideaale, siis natsionaalsotsialism rõhutas “aaria rassi” paremust ning taotles süstemaatiliselt juutide ja teiste vähemuste hävitamist.

Kas fašistlikud liikumised eksisteerivad ka tänapäeval?

Kuigi fašismi kui poliitilist ideoloogiat oma algsel kujul enam ei eksisteeri, leidub siiski paremäärmuslikke rühmitusi ja liikumisi, mis propageerivad fašistlikke ja rassistlikke ideid. Need rühmad on aga enamikus riikides keelatud ja neil on vähe poliitilist mõju.

Millised on fašismi õppetunnid?

Fašism on näidanud, kui ohtlik ja hävitav võib olla rahvuslusel, rassismil ja autoritaarsusel põhinev ideoloogia. Fašismi õppetunnid tuletavad meile meelde demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste kaitsmise ja edendamise tähtsust sallivusel, mitmekesisusel ja võrdsusel põhineva ühiskonna loomisel.

Järeldus

Fašism on 20. sajandil tekkinud poliitiline ideoloogia, mida seostatakse eelkõige Mussolini ja Hitleri režiimidega. Fašism rõhutab oma rahvuse ülemvõimu, lükkab tagasi liberaalsed põhimõtted ja püüdleb autoritaarse valitsuse poole. Fašismil oli oluline mõju ajaloole ning see oli vastutav tõsiste inimõiguste rikkumiste ja Teise maailmasõja puhkemise eest. Avatud ja kaasava ühiskonna loomiseks on oluline fašismi õppetunnid õppida ja demokraatlikke põhimõtteid kaitsta.