Fracking selgitas: mis on frakkimine ja millised mõjud sellel on?

Fracking selgitas: mis on frakkimine ja millised mõjud sellel on?

Fracking selgitas: mis on frakkimine ja millised mõjud sellel on?

sissejuhatus

Frakkimine, tuntud ka kui hüdrauliline purustamine või hüdrauliline purustamine, on meetod maagaasi või nafta eraldamiseks sügavatest kivimikihtidest. See meetod on viimastel aastatel pälvinud palju tähelepanu ning leidnud nii toetajaid kui ka kriitikuid tänu oma võimalikule mõjule keskkonnale ja inimeste tervisele. Selles artiklis vaatleme lähemalt frakkimisprotsessi, selle mõjusid ja mõningaid selle kohta korduma kippuvaid küsimusi.

Mis on frakkimine?

Frakkimise protsess

Frakkimine on tööstuslik protsess, mille käigus pumbatakse vedelikke puurauku, et tekitada kivis pragusid, võimaldades juurdepääsu selles sisalduvatele süsivesinikele. Protsess algab vertikaalse või horisontaalse kaevu puurimisega naftat või gaasi sisaldavasse geoloogilisse formatsiooni. Seejärel pumbatakse kõrge rõhu all puurauku vee, liiva ja keemiliste lisandite segu. Rõhk põhjustab kivimi purunemise ja rõhu vabastamisel jäävad kivimi praod avatuks. Vesi ja kemikaalid voolavad tagasi pinnale ning maagaasi või õli saab välja pumbata.

Kemikaalid frakkimisvedelikus

Üks frakkimisprotsessi kõige vastuolulisemaid komponente on frakkimisvedelikus kasutatavad kemikaalid. Neid kemikaale kasutatakse määrdeainete, stabilisaatorite ja muude frakkimisprotsessi funktsioonide tagamiseks. Frakkimisvedeliku täpne koostis varieerub olenevalt rakendusest ja täpseid koostisosi peetakse tavaliselt ärisaladuseks. Siiski on mõned tavalised kemikaalid, mida kasutatakse sageli frakkimisvedelikus, näiteks pindaktiivsed ained, vahuained, fermentatsiooniinhibiitorid ja korrosiooniinhibiitorid. Oluline on märkida, et nende kemikaalide kontsentratsioon frakkimisvedelikus on tavaliselt väga madal ja enamikul juhtudel peetakse seda keskkonnale kahjutuks.

Frakkimise tagajärjed

Frackingi eelised

Frakkimise toetajad väidavad, et sellel on mitmeid eeliseid. Esiteks võimaldab see juurdepääsu maagaasi- ja naftavarudele, mida varem ei olnud võimalik majanduslikult arendada. See on suurendanud tootmist ja vähendanud sõltuvust imporditud energiaallikatest. Teiseks on frakkimisel positiivne mõju piirkonna majandusele, luues töökohti ja alandades energiahindu. Lõpuks väidetakse, et maagaas on puhtam alternatiiv kivisöele ja teistele fossiilkütustele ning võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Keskkonnamõju

Vaatamata võimalikele eelistele avaldab frakkimine mõju ka keskkonnale. Üks peamisi probleeme on veeallikate võimalik saastumine frakkimisvedeliku poolt. See saastumine võib tekkida mitmel viisil: lekkivate kaevude, frakkimisvedeliku transportimise ja ladustamise või kaevu ülevoolu kaudu. Samuti on tõendeid selle kohta, et frakkimisvedelik võib sisaldada kivimites looduslikult esinevaid saasteaineid, näiteks raskmetalle või radioaktiivseid aineid. Veeallikate saastumine võib avaldada negatiivset mõju inimeste tervisele ja mõjutab ka elusloodust.

Edasised mõjud

Lisaks veeallikate võimalikule saastumisele on frakkimisprotsessil ka muid võimalikke mõjusid. Üks neist on metaani, võimsa kasvuhoonegaasi eraldumine, mis võib maagaasi kaevandamise ja transpordi käigus välja pääseda. Metaan aitab kaasa globaalsele soojenemisele ja võib mõjutada ka kohalikku õhukvaliteeti. Teine mõju on maavärinad. Purunemisprotsess võib destabiliseerida geoloogilisi struktuure, suurendades maavärinate tõenäosust. Mõnel juhul on frakkimisega seotud maavärinaid juba täheldatud.

Korduma kippuvad küsimused

1. Kas frakkimine on Saksamaal lubatud?

Jah, Saksamaal on frakkimine lubatud, kuid sellel protsessil on ranged eeskirjad ja piirangud. Näiteks on praegu keelatud frakkimine maagaasi eraldamiseks ebatavalistest maardlatest, nagu põlevkivi. Siiski on lubatud katseprojektid ja teaduslikud uuringud, et paremini mõista frakkimise potentsiaali Saksamaal.

2. Kui ohutu on frakkimine?

Frakkimise ohutus on vastuoluline teema. Pooldajad rõhutavad, et tööstus peab kinni rangetest eeskirjadest ja tehnoloogiat on edukalt kasutatud juba mitu aastakümmet. Vastased aga väidavad, et võimalikud ohud keskkonnale ja inimeste tervisele on liiga suured ning frakkimise mõjude kohta on vaja põhjalikku teaduslikku hinnangut.

3. Millistes riikides kasutatakse frakkimist?

Frakkimist kasutatakse erinevates riikides üle maailma. Riigid, kus seda tehnoloogiat kõige sagedamini kasutatakse, on USA, Kanada, Hiina, Argentina ja Venemaa. Igas riigis kehtivad frakkimise kohta erinevad reeglid ja eeskirjad.

4. Kas frakkimisele on alternatiive?

Jah, maagaasi ja nafta ammutamiseks on erinevaid alternatiivseid meetodeid. Üks võimalus on taastuvate energiaallikate, nagu päikeseenergia ja tuuleenergia, suurem kasutamine. Teine võimalus on tavamaardlatest pärit maagaasi ja toornafta kasutamise tehnoloogiate arendamine.

5. Kas frakkimise tagajärjed on pöörduvad?

Mõnda frakkimise mõju, nagu veeallikate saastumine, võib olla raske või isegi võimatu tagasi pöörata. Muud mõjud võivad olla parandatavad, kuid see nõuab sageli märkimisväärseid jõupingutusi ja rahalisi investeeringuid.

Järeldus

Frakkimine on vastuoluline meetod maagaasi ja nafta kaevandamiseks sügavatest kivimikihtidest. Sellel on potentsiaalseid eeliseid, nagu suurenenud energiatootmine ja majanduskasv, aga ka võimalik mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Otsus frakkimise kasutamise kohta peaks põhinema usaldusväärsel teadusel ning võimalike riskide ja eeliste igakülgsel hinnangul.