Olevik selgitatud: Oleviku verbi aja põhitõed

Olevik selgitatud: Oleviku verbi aja põhitõed

Olevik selgitatud: Praeguse verbi aja põhitõed

sissejuhatus

Olevik on üks saksa keele põhivorme. Seda nimetatakse ka olevikuverbi vormiks ja seda kasutatakse tegevuste, olekute või sündmuste väljendamiseks olevikus.

Selles artiklis selgitame oleviku vormi põhjalikult ja vaatame selle moodustamist, kasutamist, konjugatsiooni ja mõningaid levinud küsimusi.

Oleviku vormi moodustamine

Olevikuvorm moodustatakse saksa keeles, kasutades verbi tüvele lisatud isikulõpusid. Lõpud erinevad olenevalt isikust, soost ja arvust. Siin on üldine ülevaade lõppudest:

– Ainsuses: mina (-e), sina (-st), ta/see (-t)
– mitmus: meie (-en), sina (-t), nemad/nemad (-en)

Näide: tegusõna "rääkima"

- Ma räägin
- sa räägid
– ta/ta räägib
- Me räägime
- sa räägid
– nad/nad räägivad

Siiski on mõned ebaregulaarsed oleviku verbid, mis muudavad vormi. Tuntud näide on tegusõna "olema":

- Olen
- sa oled
– ta/see on
- oleme
- sa oled
– nad/nad on

Oleviku kasutamine

Olevikuvormi kasutatakse erinevates olukordades oleviku toimingute, sündmuste või seisundite väljendamiseks. Siin on mõned tüüpilised kasutusjuhud:

1. Üldised väited ja faktid: olevikuvormi kasutatakse üldiste väidete või faktide väljendamiseks, mis on alati tõesed. Näiteks: "Päike paistab." või "Vesi keeb 100 kraadi Celsiuse järgi."

2. Harjumused ja korduvad tegevused: olevikuvormi kasutatakse harjumustest või olukordadest rääkimiseks, mis esinevad regulaarselt või korduvalt. Näiteks: "Ma joon igal hommikul kohvi." või "Ta käib regulaarselt jõusaalis."

3. Ajakavad ja ajakavad: olevikuvormi kasutatakse tulevikus kavandatavatest või kavandatud sündmustest rääkimiseks. Näiteks: "Kontsert algab kell 20.00." või "Rong väljub 10:30".

4. Praegused toimingud: olevikuvormi kasutatakse, et rääkida tegevustest või toimingutest, mis sel hetkel toimuvad. Näiteks: "Ma õpin saksa keelt." või "Ta loeb raamatut."

Korduma kippuvad küsimused oleviku kohta

Mille poolest erineb olevik minevikuvormist?

Olevikuvormi kasutatakse oleviku tegudest, olekutest või sündmustest rääkimiseks, minevikku aga minevikusündmustest teatamiseks. Erinevus seisneb ajalises tasemes.

Oleviku näide: "Ma käin iga päev tööl."
Mineviku näide: "Eile läksin tööle."

Mis on olevikuvormis ebaregulaarsed verbid?

Ebaregulaarsed verbid olevikuvormis on verbid, mis muudavad vormi ega järgi tüüpilisi lõppu. Tuntud näide on verb "olema", millel on olevikus vormid "olen", "are", "on", "are", "seid" ja "on".

Kuidas saab olevikuvormi konjugeerida?

Oleviku konjugeerimiseks tuleb verbitüvele lisada õiged isikulõpud. Need lõpud võivad olenevalt isikust, soost ja arvust erineda. Mõned verbid võivad olla ka ebaregulaarsed ja nende tüves on muudatusi.

Kas olevikuvormi saab kasutada ka kaudses kõnes?

Jah, olevikuvormi saab kasutada ka kaudses kõnes minevikusündmuste kajastamiseks, kui need on endiselt kehtivad või asjakohased. Näiteks: "Ta ütles, et räägib saksa keelt."

Kas olevikuvormi saab kasutada tulevaste sündmuste jaoks?

Jah, olevikuvormiga saab rääkida ka tulevastest sündmustest, eriti kui need on juba ette planeeritud või määratud. Sellistel juhtudel kasutatakse olevikuvormi tulevikuvormina. Näiteks: "Ma lähen järgmisel kuul Hispaaniasse."

Järeldus

Olevik on saksa keeles oluline tegusõna, mida kasutatakse oleviku tegude, sündmuste või seisundite väljendamiseks. See moodustatakse verbi tüvele lisatud isikulõpude abil. Olevikuvormil on mitmesuguseid kasutusviise ja seda saab kasutada üldiste väidete, harjumuste, ajakavade ja praeguste toimingute jaoks.

Oluline on märkida, et on ka ebaregulaarseid tegusõnu, mis muudavad vormi olevikuvormis. Siiski on olemas selged reeglid, kuidas olevikuvormi saab konjugeerida.

Loodame, et see artikkel aitas teil paremini mõista oleviku olemust ja kasutada seda olulist verbivormi.