Mis on normaalne vererõhk? Kõik, mida pead teadma oma tervise säilitamiseks

Mis on normaalne vererõhk? Kõik, mida pead teadma oma tervise säilitamiseks

Mis on normaalne vererõhk? Kõik, mida pead teadma oma tervise säilitamiseks

Kõrge vererõhk või hüpertensioon on levinud terviseprobleem, mis mõjutab paljusid inimesi. Tervisliku vererõhu tähtsuse mõistmiseks on oluline teada, mis on normaalne vererõhk ja kuidas seda mõõdetakse. Selles artiklis selgitame kõike, mida peate oma tervise säilitamiseks oma vererõhu kohta teadma.

Mis on vererõhk?

Vererõhk on jõud, millega veri surub vastu veresoonte seinu. Seda väljendatakse kahes numbris: süstoolne ja diastoolne rõhk. Süstoolne rõhk on kõrgeim rõhk veresoonkonnas südamelöögi ajal, diastoolne rõhk on aga madalaim rõhk kahe südamelöögi vahel.

Kuidas vererõhku mõõdetakse?

Vererõhku mõõdetakse tavaliselt vererõhuaparaadi abil, mis koosneb täispuhutavast mansetist ja manomeetrist. Mansett asetatakse ümber õlavarre ja pumbatakse täis, et ajutiselt peatada verevool. Seejärel vabastatakse õhk aeglaselt, samal ajal kui arst või õde kuulab pulssi ja loeb rõhku.

Tavaliselt mõõdetakse vererõhku elavhõbeda millimeetrites (mmHg). Kõigepealt mainitakse süstoolset numbrit ja järgneb diastoolne number. Näiteks võib vererõhu kohta teatada kui "120/80 mmHg", kus 120 on süstoolne arv ja 80 on diastoolne arv.

Mida peetakse normaalseks vererõhuks?

Normaalseks vererõhuks peetakse sageli 120/80 mmHg. Siiski on oluline teada, et erinevatel inimestel võib vererõhk olla erinev. Mõnel inimesel on loomulikult madalam või kõrgem vererõhk kui teistel. Seetõttu kehtestatakse normi määratlemiseks üldised vererõhu väärtuste vahemikud.

Vastavalt American Heart Associationi juhistele on vererõhukategooriad järgmised:

- Normaalne: süstoolne alla 120 mmHg ja diastoolne alla 80 mmHg
- Normaalne kuni kõrgenenud: süstoolne 120–129 mmHg ja diastoolne alla 80 mmHg
– Kõrge vererõhk (1. staadium): süstoolne 130–139 mmHg või diastoolne 80–89 mmHg
Kõrge vererõhk (2. staadium): süstoolne alates 140 mmHg või diastoolne alates 90 mmHg
- hüpertensioonikriis: süstoolne üle 180 mmHg ja/või diastoolne üle 120 mmHg

Oluline on märkida, et need juhised on üldised soovitused ja teie arst peaks arvestama teie isiklikku olukorda, et teha kindlaks, kas teie vererõhk on normi piires.

Miks on normaalne vererõhk oluline?

Normaalne vererõhk on teie südame ja veresoonkonna tervise jaoks ülioluline. Kui vererõhk on püsivalt kõrgenenud, võib see põhjustada tõsiseid tüsistusi, näiteks:

1. Südamehaigused: kõrge vererõhk suurendab südamehaiguste, nagu südameatakk ja südamepuudulikkus, riski.
2. Insult: kõrge vererõhk võib aju veresooni kahjustades põhjustada insuldi.
3. Neerukahjustus: Pikaajaline kõrge vererõhk võib kahjustada neerude veresooni ja põhjustada neerupuudulikkust.
4. Veresoonte kahjustus: kõrge vererõhk võib nõrgendada veresooni ja põhjustada aneurüsme või muid vaskulaarseid probleeme.
5. Silmakahjustus: Kõrge vererõhk võib mõjutada nägemist ja põhjustada silmakahjustusi, nagu diabeetiline retinopaatia.

Seetõttu on oluline oma vererõhku silma peal hoida ja vajadusel võtta meetmeid selle kontrolli all hoidmiseks.

Kuidas hoida normaalset vererõhku?

Normaalse vererõhu säilitamiseks ja kõrge vererõhu riski vähendamiseks võite võtta mitmeid meetmeid:

1. Tasakaalustatud toitumine: järgige dieeti, mis sisaldab rohkesti puuvilju, köögivilju, täisteratooteid, lahja liha ja tervislikke rasvu. Vältige soolaseid toite ning vähendage küllastunud ja transrasvade tarbimist.
2. Regulaarne füüsiline aktiivsus: vererõhu alandamiseks tehke nädalas vähemalt 150 minutit mõõdukat füüsilist tegevust. See võib hõlmata kõndimist, jalgrattasõitu, ujumist või muid aktiivseid tegevusi.
3. Kaalukontroll: ülekaal võib põhjustada kõrget vererõhku. Püüdke saavutada ja säilitada tervislik kaal, säilitades tasakaalustatud toitumise ja regulaarse kehalise aktiivsuse.
4. Stressi juhtimine: stress võib tõsta vererõhku. Leidke stressi vähendamiseks tervislikke toimetulekumehhanisme, nagu meditatsioon, jooga või muud lõõgastustehnikad.
5. Vältige liigset alkoholitarbimist: alkoholi mõõdukas tarbimine võib olla vastuvõetav, kuid liigne alkoholitarbimine võib põhjustada kõrget vererõhku.
6. Ole mittesuitsetaja: suitsetamine võib tõsta vererõhku ja suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Vältige suitsetamist või otsige suitsetamisest loobumiseks tuge.

Korduma kippuvad küsimused vererõhu kohta

1.Mida teha, kui mu vererõhk on liiga kõrge?Kui teie vererõhk on tõusnud, peate konsulteerima oma arstiga. Teie arst võib teha diagnostilisi teste ja soovitada sobivat ravi.
2.Kui sageli peaksin vererõhku kontrollima?Soovitatav on regulaarselt jälgida vererõhku. Teie arst võib teile öelda, kui sageli seda teile soovitatakse, olenevalt teie individuaalsetest riskiteguritest.
3.Kas ma saan ise vererõhku mõõta?Jah, vererõhumõõturi abil saate vererõhku jälgida ka kodus. Teie arst võib teile näidata, kuidas õigesti mõõta ja kui sageli peaksite seda tegema.
4.Milliseid ravimeid soovitatakse kõrge vererõhu korral?Ravimi valik sõltub erinevatest teguritest. Arst määrab teile sobivad ravimid, võttes arvesse teie individuaalset seisundit ja haiguslugu.
5.Kas on võimalik elustiili muutmisega kõrget vererõhku kontrollida?Jah, paljudel juhtudel saab kõrget vererõhku kontrollida tervislike eluviiside muutmisega, nagu toitumine, füüsiline aktiivsus ja stressijuhtimine. Siiski võib mõnel juhul olla vajalik vererõhu alandamiseks ravimid.

Oluline on jälgida oma vererõhku, kuna see on teie üldise tervise oluline näitaja. Säilitades normaalset vererõhku, saate vähendada südamehaiguste, insuldi ja muude tüsistuste riski ning hoida oma tervist. Rääkige oma arstiga, et saada rohkem teavet ja juhiseid tervisliku vererõhu säilitamiseks.