Mis on ballaad? Selle kirjandusžanri põhjalik selgitus ja tähendus

Mis on ballaad? Selle kirjandusžanri põhjalik selgitus ja tähendus

Mis on ballaad? Selle kirjandusžanri põhjalik selgitus ja tähendus

Ballaad on paljudes kultuurides eksisteeriv kirjandusžanr, millel on rikas ja põnev ajalugu. Käesolevas artiklis vaatleme põhjalikult ballaadi tähendust ja määratlust, käsitleme selle omadusi ja erinevusi teistest kirjandusžanridest ning vaatleme mõnda kuulsat ballaadi näidet ja autorit.

Ballaadi mõiste ja omadused

Ballaad on luuletus või jutustav laul, mis on sageli jagatud stroofideks või stroofideks ja refrääniks. See jutustab lugu, mis on sageli romantiline, traagiline või kangelaslik ning sisaldab salapärase, üleloomuliku või üleloomuliku elemente. Ballaadid antakse sageli edasi suuliselt ja need on osa suulisest traditsioonist. Kuid need võivad olla ka kirjalikul kujul.

Ballaade on erinevat tüüpi, sealhulgas rahvaballaad, kirjandusballaad ja kunstiballaad. Rahvaballaad on anonüümne ja seda on antud edasi põlvest põlve. Tavaliselt tuleneb see suulisest pärimusest ja peegeldab konkreetse kogukonna või rahva kultuuriväärtusi ja traditsioone.

Kirjandusballaadi on seevastu kirjutanud tuntud autor ja see on sageli rahvaballaadi töötlus või taasloomine. See on tavaliselt kirjutatud kindla eesmärgiga ja võib edastada poliitilist, sotsiaalset või moraalset sõnumit. See on sageli keerukam oma keele ja struktuuri poolest ning sai populaarsemaks 19. sajandil.

Kunstballaad on tuntud autori kirjutatud ja esitamiseks mõeldud ballaad. Heliloojad võivad selle seada lauluks või muusikateoseks ning sageli on sellel stiliseeritud ja keeruline keel. See on romantismi populaarne žanr ja selle on muusikasse seadnud paljud tuntud heliloojad nagu Schubert, Schumann ja Brahms.

Ballaadi ajalugu

Ballaadi ajalugu ulatub iidsetesse aegadesse. Iidsetel aegadel esitasid kokkutulekutel ja festivalidel ballaade sageli bardid ja muusikud. Need olid populaarne vahend lugude ja legendide edasiandmiseks ning kogukonna suulise traditsiooni ja kultuuri osaks.

Keskajal nihkus ballaadi fookus suulisest traditsioonist kirjalikule vormile. Ballaadid kirjutasid tuntud autorid nagu Geoffrey Chaucer ja Giovanni Boccaccio ning need olid osa kirjanduslikust traditsioonist. Neid esitati sageli luuletuste või novellide kujul ning need olid ülikute ja õukondlaste seas väga populaarsed.

19. sajandil koges ballaad romantismi osana taaselustust. Paljud kuulsad kirjanikud, nagu Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller, Edgar Allan Poe ja Lord Byron, kirjutasid ballaade, mis sisaldasid sageli tumedaid ja salapäraseid elemente. Ballaad kujunes populaarseks kirjanduslikuks väljendusvormiks ja on sellest ajast peale omanud püsivat kohta maailmakirjanduses.

Ballaadi omadused ja struktuur

Ballaadidel on mõned eripärad, mis eristavad neid teistest kirjandusžanridest. Siin on mõned tüüpilise ballaadi põhijooned ja struktuurid:

–Narratiivi struktuur: Ballaad jutustab lugu ja järgib tavaliselt selgelt määratletud narratiivset struktuuri.

–Dialoogid: Ballaad sisaldab sageli tegelaste vahelist dialoogi ning annab loo edasi vestluste ja suhtlemise kaudu.

–Kordamine: Ballaadides kasutatakse poeetilise efekti loomiseks ja emotsionaalse mõju suurendamiseks sageli ridade või tervete stroofide kordamist.

–Koorirühmad: Paljud ballaadid sisaldavad refräänide rühmi, mida korratakse pärast iga salmi. Need koorirühmad toimivad struktuurilise ja muusikalise elemendina ning aitavad lugu illustreerida ja muudavad laulusõnad meeldejäävaks.

–Kujundus ja sümboolika: Ballaadides kasutatakse sageli kujundlikku keelt ja sümboolikat, et edastada konkreetseid emotsioone või meeleolusid. Need võivad sisaldada metafoorilisi elemente, allegooriaid või arhetüüpseid figuure ja olukordi.

Tuntud ballaadide näited

Maailmakirjanduses on palju kuulsaid ballaade, millel on püsiv koht. Siin on mõned näited tuntud ballaadidest ja nende autoritest:

–"Erlkönig"Johann Wolfgang von Goethe: Üks kuulsamaid ballaade isast, kes oma sureva pojaga läbi metsa sõidab ja keda ähvardab kummituslik Erlkönig.

–"Lenore"Gottfried August Bürger: Tume ballaad noorest naisest, kes ootab oma kadunud armukest ja keda lõpuks kummitab korduv kummitus.

–"Shalotti leedi"Alfred, Lord Tennyson: Romantiline ballaad traagilisest loost naisest, kes elab tornis ja näeb maailma ainult läbi peegli, kuni armub rüütlisse ja tema saatus on määratud.

–“La Belle Dame sans Merci”John Keats: Ballaad salapärasest ja võrgutavast haldjast, kes meelitab noore rüütli ja ajab ta hulluks.

Need näited näitavad ballaadi kui kirjandusžanri mitmekesisust ja tähtsust. Need on osa paljude riikide kultuuripärandist ning avaldanud püsivat mõju kirjanduse ja muusika arengule.

Korduma kippuvad küsimused

1.Mis vahe on romaanil ja ballaadil?
Romaan on pikk proosateos, mis sisaldab sageli palju tegelasi ja keerulisi süžeeliine. Ballaad seevastu on lühike luuletus või laul, mis jutustab loo ja on tavaliselt vähem detailne kui romaan.

2.Kui pikad ballaadid tavaliselt on?
Ballaadid võivad olla erineva pikkusega, kuid tavaliselt on need lühemad kui muud kirjandusžanrid, näiteks romaanid või eeposed. Neil võib olla nii vähe kui paar salmi või mitukümmend salmi.

3.Kas on tänapäevaseid ballaade?
Jah, tänapäeva kirjanduses ja muusikas on ka ballaade. Muusikas on ballaadid sageli aeglased, romantilised laulud, millel on sügav sõnum või lugu. Ballaade kirjutatakse jätkuvalt kaasaegses luules, sageli kaasaegsete teemade ja keelega.

4.Kuidas mõjutab muusikaline seade ballaadi teksti?
Ballaadi muusikasse seadmine võib suurendada teksti emotsionaalset sisu ja mõju. Muusika võib aidata edasi anda loo meeleolu ja atmosfääri ning tõmmata kuulajat või lugejat loosse sügavamale.

5.Miks on ballaadid tänapäevalgi aktuaalsed?
Ballaadid on aktuaalsed ka tänapäeval, kuna need käsitlevad ajatuid teemasid ja lugusid ning võivad avaldada sügavat emotsionaalset mõju. Need annavad edasi universaalseid inimkogemusi ja tundeid ning neil on lai kultuuriline tähendus.

Järeldus

Ballaad on põnev kirjandusžanr, millel on rikkalik ajalugu ja kultuuriline tähendus. Ta jutustab lugusid poeetiliselt ja emotsionaalselt ning on avaldanud püsivat mõju kirjanduse ja muusika arengule. Ballaadi tunnusjooni ja näiteid uurides saame paremini mõista selle tähtsust maailmakirjanduses ning hinnata selle žanri rikkalikku traditsiooni ja mitmekesisust.