Mis on nartsissism? Põhjalik selgitus ja selle mõju isiklikule ja tööelule

Mis on nartsissism? Põhjalik selgitus ja selle mõju isiklikule ja tööelule

Mis on nartsissism? Põhjalik selgitus ja selle mõju isiklikule ja tööelule.

Sissejuhatus

Nartsissism on psühholoogias kasutatav termin, mis kirjeldab isiksusehäiret, mille puhul inimene on liiga enesekeskne, isekas ja liiga enesekindel. Need inimesed kipuvad nägema end ebatavaliselt heade, ainulaadsete ja eriti tähtsatena ning otsivad pidevalt teistelt imetlust ja tunnustust.

Käesolevas artiklis vaatleme põhjalikult nartsissismi, selle määratlust, omadusi ning mõju isiklikule ja tööelule.

Nartsissismi määratlus

Nartsissismi tutvustas esmakordselt Sigmund Freud aastal 1911, viidates kreeka müüdile Narcissusest. Narcissus oli noor mees, kes armus nii väga oma peegelpildisse, et istus peegli ees ja imetles ennast pidevalt. Lugu lõpeb traagiliselt, kui Narcissus lõpuks armub enda peegelpilti ja hukkub.

Psühholoogias tähendab nartsissism liigset enesearmastust ja enese ülistamist. Nartsissistliku isiksusehäirega inimestel on liialdatud enda tähtsuse tunne, pidev vajadus imetluse järele ning empaatia puudumine teiste inimeste tunnete ja vajaduste suhtes.

Nartsissismi tunnused

Nartsissism võib avalduda erineval viisil ja võib inimestel olla erinev. Siiski on teatud jooni, mida tavaliselt leidub nartsissistliku isiksusehäirega inimestel.

– Liialdatud enesehinnang: nartsissistlikel inimestel on liialdatud tunne omaenda tähtsusest ja nad kipuvad pidama end unikaalseks ja teistega võrreldes paremaks. Neil võib olla kalduvus teisi halvustada või devalveerida, et säilitada oma ego.
– Imetlussoov: Nartsissistlikud isikud otsivad pidevalt teistelt imetlust ja heakskiitu. Nad tahavad, et teised neid imetleksid ja nende saavutusi hindaksid. Tähelepanu võitmiseks võivad nad sageli näida üleolevad ja uhkeldavad.
– Empaatia puudumine: nartsissismi üks peamisi omadusi on empaatia puudumine teiste inimeste tunnete ja vajaduste suhtes. Nartsissistlikud inimesed on väga keskendunud iseendale ja hoolivad vähe teiste inimeste vajadustest või soovidest.
- Kadedus ja armukadedus: Nartsissistlikke inimesi võib sageli kimbutada intensiivne kadedus ja armukadedus. Neil on raske taluda seda, kui teised saavutavad edu või on tähelepanu keskpunktis, ja nad püüavad sageli teisi maha suruda, et end paremini tunda.
– Manipuleeriv käitumine: nartsissistlikud inimesed kipuvad oma eesmärkide saavutamiseks kasutama manipuleerivaid taktikaid. Nad saavad oma vajaduste rahuldamiseks ära kasutada teisi inimesi ja tunnevad sageli, et neil on selleks õigus.

Nartsissismi mõju isiklikule elule

Nartsissism võib oluliselt mõjutada inimese isiklikku elu. Nartsissistliku isiksusehäirega inimestel on sageli raskusi pikaajaliste tervete suhete hoidmisega. Nende enesesse sisseelatud olemus võib panna nad oma partnereid alavääristama ja devalveerima. Neil võib olla raskusi teiste tunnete ja vajadustega kohanemisega ning nad võivad teisi emotsionaalselt ära kasutada.

Nartsissistlikel inimestel võib olla raskusi ka tagasiside või kriitika vastuvõtmisega. Nad on sageli tundlikud ja reageerivad kaitsvalt, kui keegi seab kahtluse alla või kritiseerib nende sooritust. See võib põhjustada konflikte ja probleeme isiklikes suhetes.

Lisaks võib nartsissism mõjutada ka inimese vaimset tervist. Nartsissistliku isiksusehäirega inimestel on sageli ebastabiilne enesehinnang, mis sõltub suuresti välisest tunnustusest. Kui nad ei saa oodatud imetlust või tunnustust, võivad nad kogeda emotsionaalseid kriise ja kannatada depressiooni või ärevuse all.

Nartsissismi mõju tööelule

Nartsissism võib oluliselt mõjutada ka inimese tööelu. Nartsissistliku isiksusehäirega inimesed kipuvad pidama end paremaks ja halvustavad teisi. See võib põhjustada konflikte ja probleeme töökohal.

Nartsissistlikel inimestel võib olla raskusi ka meeskonnas töötamisega. Nad tahavad sageli olla tähelepanu keskpunktis ja neile meeldib vestluste ja otsuste üle domineerida. See võib viia halva koostöö ja häiritud töökeskkonnani.

Lisaks võib nartsissistlikel inimestel sageli olla suur vajadus edu ja tunnustuse järele. Nad pürgivad sageli juhtivatele kohtadele ja soovivad oma karjääris silma paista. See võib sundida neid pingutama ja kõrgeid eesmärke saavutama. Samas võivad nad olla altid ka liigsele konkurentsile ja isekusele, mis võib viia konfliktideni kolleegide ja ülemustega.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on terve enesehinnangu ja nartsissismi vahel?

Tervislik enesehinnang on oluline üldise heaolu ja enesekindluse jaoks. Terve enesehinnanguga inimesed suudavad ära tunda oma tugevused ja nõrkused, olemata liigselt enesekesksed või üleolevad. Samuti võite tunda empaatiat teiste inimeste suhtes ning olla valmis vastu võtma tagasisidet ja kriitikat.

Nartsissistlikel inimestel on seevastu liialdatud eneseväärikuse tunne ning nad kipuvad teisi halvustama ja devalveerima. Sageli ei suuda nad teistele kaasa tunda ja neil on raskusi kriitikaga.

Kas nartsissismi saab ravida?

Jah, nartsissismi saab ravida, kuid ravi on sageli keeruline, sest nartsissistliku isiksusehäirega inimesed ei saa sageli aru, et nendega on midagi valesti. Psühhoteraapia, eriti kognitiivne käitumuslik teraapia, võib aidata tuvastada ja ületada nartsissistlikke kalduvusi.

Kas saate nartsissismi ära hoida?

Nartsissismi ennetamiseks pole konkreetset viisi, sest selle põhjused on sageli isiksuses sügavalt juurdunud. Tervislik keskkond, mis soodustab empaatiat ja kollektiivset vastutust, võib aga aidata vähendada nartsissistlikke isiksuseomadusi.

Järeldus

Nartsissismi mõistmiseks ja selle mõju isiklikule ja tööelule äratundmiseks on oluline teada selle isiksusehäire tunnuseid ja määratlust. Nartsissismi all kannatavatel inimestel on sageli raskusi tervete suhete loomisega ja tõhusa meeskonnatööga. Samuti võib neil olla madal vastupanuvõime tagasisidele ja kriitikale. Nartsissistliku käitumise vältimiseks või raviks võib abi olla psühhoterapeutilisest sekkumisest.