Analüüs: Saksamaal hariduskulude kasv, kuid Euroopa võrdluses siiski mahajäämus

Analüüs: Saksamaal hariduskulude kasv, kuid Euroopa võrdluses siiski mahajäämus

Vastavalt aruandele www.news4teachers.de, kasvasid föderaal-, osariigi ja kohalikud hariduskulud 2022. aastal 176,3 miljardi euroni. Nominaalväärtuses oli see ligikaudu 5,3 protsenti ehk 8,9 miljardit eurot rohkem kui 2021. aastal. 2022. aasta inflatsioonimäär oli aga 7,9 protsenti. Saksamaa kulutab haridusele oluliselt vähem kui Eesti, kes on praeguses PISA uuringus Euroopa võrdluses ees. Riiklike hariduskulude osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKT) oli 2022. aastal 4,6 protsenti. Väärtus on seega eelmise aasta tasemel (2021: samuti 4,6 protsenti).

Madalad kulutused haridusele võivad avaldada negatiivset mõju hariduse ja innovatsiooni kvaliteedile Saksamaal. Vähem investeerimine haridusse võib kaasa tuua kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puuduse, mis omakorda võib avaldada negatiivset mõju Saksamaa konkurentsivõimele. Lisaks võib haridusele tehtavate kulutuste madal määr mõjutada ka elanikkonna haridustaset ja tuua kaasa pikemaajalisi kasvuprobleeme. Investeeringud haridusse on olulised innovatsiooni ja majanduskasvu tõukejõud. Madal haridustase võib avaldada pikaajalist negatiivset mõju majandusarengule.

On oluline, et Saksamaa suurendaks oma kulutusi haridusele SKP suhtes, et tagada hariduse kvaliteet ja riigi pikaajaline majandusedu. See võib nõuda valitsuse kuluprioriteetide ümberhindamist ning suuremaid investeeringuid haridusse ja programmidesse. Ilma piisava investeeringuta haridusse võib pikaajaline mõju majandusele ja ühiskonnale olla märkimisväärne.