Analüüs näitab: Inflatsioon paneb eriti suure koormuse madala sissetulekuga leibkondadele

Analüüs näitab: Inflatsioon paneb eriti suure koormuse madala sissetulekuga leibkondadele

Vastavalt aruandele taz.de, pani inflatsioon eelmisel aastal suure koormuse eelkõige vaesematele leibkondadele. Maksimaalselt 900-eurose kuusissetulekuga vallaliste inflatsioonimäär oli 6,3 protsenti, 5000-eurose ja suurema sissetulekuga vallaliste inflatsioonimäär aga vaid 5,3 protsenti. Kokkuvõttes oli inflatsioonimäär eelmisel aastal 5,9 protsenti, mis kujutab endast 2022. aastaga võrreldes mõningast langust, kuid on siiski tublisti üle Euroopa Keskpanga 2 protsendi eesmärgi.

Hans Böckleri Fondi makroökonoomika ja majandustsükli uuringute instituudi (IMK) analüüs näitab, et kuni 2023. aasta hilissuveni toimunud hinnatõusu tõttu kannatasid eelkõige madala sissetulekuga leibkonnad. Seda seetõttu, et vaesemad inimesed kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule ja energiale. Maagaas kallines 14,7 protsenti, elekter 12,7 protsenti ja toiduained 12,4 protsenti. Ilma nende hinnatõusudeta oleks inflatsioonimäär olnud oluliselt madalam.

Sellel arengul on oluline mõju turule ja finantssektorile. Energia- ja toiduhindade tõus mõjutab eriti madala sissetulekuga leibkondi, kes peavad kulutama suurema osa oma eelarvest nendele valdkondadele. See toob kaasa madalama ostujõu ja võib veelgi süvendada majanduslikku ebavõrdsust. Lisaks võib see mõjutada raha- ja intressipoliitikat, kuna keskpangad võivad püüda inflatsiooni kontrolli all hoida.

Kokkuvõttes toob IMK analüüs esile kiireloomulise vajaduse võtta meetmeid madala sissetulekuga leibkondade majanduskoormuse leevendamiseks ning näitab inflatsiooni dünaamika keerukust erinevate leibkonnatüüpide suhtes.