Hirm vaesuse ees vanemas eas: Z-põlvkond nõuab koolides rohkem finantsharidust!

Hirm vaesuse ees vanemas eas: Z-põlvkond nõuab koolides rohkem finantsharidust!

Praegune uuring pealkirjaga „Noored, abistamine, rahandus” näitab, et 75% 17–27-aastastest Saksamaal kardab vanemas eas vaesust. See esinduslikel andmetel põhinev uuring näitas täiendavaid huvitavaid leide. Enam kui pooled nn Z-põlvkonnast koguvad juba aktiivselt vanaduspõlveks, kuid vaid kolmandikul küsitletutest on algteadmised pensionisüsteemist, eelkõige seadusejärgsest pensionist. Professor Camela Aprea hoiatab, et pensionisüsteemi alaste teadmiste puudumine on kogu ühiskonnas probleem, millega tuleb kiiresti tegeleda. "Paljud noored hindavad üle vanemas eas vaesuse osakaalu võrreldes nendega, keda see tegelikult mõjutab," selgitab ta.

Jaotus-ja pensionisüsteem seisab Saksamaal silmitsi suurte väljakutsetega. Üha vähem töötavaid inimesi peab rahastama üha suurema hulga pensionäride pensione. Praegune suhtarv on umbes 2,1 panustajat pensionäri kohta; Algselt oli 1960. aastatel kuus töötajat. Prognooside kohaselt võib see suhtarv langeda 2030. aastaks 1,5-ni ja 2050. aastaks 1,3-ni. Need arengud tekitavad elanikkonnas hirme ja ebakindlust, nagu ütleb ka professor Christian Traxler: "Pensionide pessimism on liialdatud." Sellegipoolest näitab praegune arutelu pensioniolukorra üle, kui kiiresti on vaja reforme, et süsteem pikas perspektiivis rahaliselt kindlustada.

Pensionikorraldus muutub

Töötavate inimeste ja pensionäride suhted on keskne teema. Aastaks 2030 läheb pensionile vähemalt 14,5 miljonit beebibuumi, mis avaldab pensionisüsteemile täiendavat survet. Paljud noored maksavad sisse süsteemi, kust nad võivad hiljem vähe tagasi saada. Vaatamata sellele ebakindlusele on ka eeliseid: noortel on aega rikkust kasvatada. Kuid selleks on vaja konkreetseid soovitusi vaesuse vältimiseks vanemas eas.

Soovitatav on varakult investeerida laialdaselt hajutatud ETF-idesse või aktsiatesse ning laiendada oma erapensioni reservi, kuna kohustuslik pension pakub vaid põhieraldist. Samuti soovitavad finantseksperdid seada eesmärgiks säästumääraks ideaaljuhul 10–20% oma sissetulekust ja säilitada karjääri paindlikkus, et luua täiendavaid sissetulekuallikaid. Samal ajal seisavad noored silmitsi väljakutsetega, nagu elukalliduse tõus ja paigalseisvad palgad, mis piiravad nende rahalist paindlikkust.

Vajadus rohkema hariduse järele

Uuringu üks peamisi järeldusi on kasvav vajadus finantshariduse järele. 87% küsitletutest sooviks, et finants- ja majandusalased teadmised oleksid koolitundides lõimitud. Infopuudus on tohutu, mis tähendab, et paljud noored ei oska oma vanaduspõlveks mõistlikult varuda. Seda olukorda arvestades on oluline võtta poliitilisi meetmeid, et parandada kogumispensioni raamtingimusi ja tugevdada finantsharidust.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Z-põlvkond seisab silmitsi väljakutsega uurida aktiivselt oma pensioni planeerimist, et võidelda vanemas eas vaesuse ohtudega. Poliitikuid kutsutakse üles seadma kurssi tulevikukindlale pensioniregulatsioonile ja andma noortele teadlike otsuste tegemiseks vajalikud teadmised. Nagu näitavad praegused arengud, võib õigeaegse tegutsemise korral olla pessimism enda rahalise tuleviku suhtes vanemas eas liialdatud.

Üldiselt seisame silmitsi ajaloolise ulatusega pensionikriisiga, mis nõuab nutikaid ja jätkusuutlikke meetmeid. Reformide ja valgustuse aeg hakkab otsa saama.