Tööturg surve all: relvabuum ei suuda kriisi peatada!

Tööturg surve all: relvabuum ei suuda kriisi peatada!

Saksamaa majandus seisab silmitsi eriliste väljakutsetega. Samal ajal kui tööturg on paljudes sektorites surve all, on kaitsetööstuses märkimisväärne buum. See on eriti oluline, arvestades ebakindlat geopoliitilist olukorda, sealhulgas Ukraina sõda, mis on oluliselt suurendanud nõudlust kaitsevarustuse järele. Tööturg näitab praegu negatiivset arengut, töökohtade kasv toimub peamiselt avalikus sektoris ja tervishoius Maailm teatatud.

2023. aasta juunis oli töötute arv 2,914 miljonit, mis on 5000 võrra väiksem kui eelmise kuuga, kuid kasvas eelmise aastaga võrreldes 188 000 võrra. Töötuse määr püsib 6,2 protsendi juures, samas kui Föderaalse Tööhõiveameti vastutajad märgivad, et ettevõtted ei ole nõus inimesi palkama. Uus tööminister Bärbel Bas nõuab pingelise olukorra parandamiseks majanduspoliitilisi impulsse.

Relvatööstus tõusuteel

Kaitsetööstusele on aga alates 2022. aastast suurenenud kaitsekulutused märkimisväärselt kasu saanud. Töökohtade arv on võrreldes nelja aasta taguse ajaga kasvanud 41 protsenti. Eriti suur on nõudlus oskustööliste järele tehnoloogia-, inseneri- ja IT-valdkonnas. Selle tööstuse suur tegija Rheinmetall kavatseb oma tootmist laiendada ning muuta Berliinis ja Neussi tehased autoosade valmistamiselt kaitsevarustuse tootmiseks. Tegevjuht Armin Papperger teatas tellimuste laekumisest, mis peaks aasta lõpuks ulatuma umbes 80 miljardi euroni ZDF.

Viimase kolme aasta jooksul on Rheinmetall igal aastal palganud 6000–8000 uut töötajat ja plaanib seda trendi jätkata. Hensoldt, teine ​​tööstuse pakkuja, pakub ülevõtmist autotööstuse tarnija Continental töötajatele, keda tehase sulgemine mõjutab. Need arengud viitavad sellele, et kaitsetööstus, kuigi palju väiksem kui teised sektorid, võib avaldada olulist mõju tööturule.

Majanduslikud väljakutsed

Samal ajal kui relvatööstus õitseb, kannatavad teised majandusvaldkonnad, eriti metalli-, elektri- ja terasetööstus, kõrge maksejõuetuse all. Ettevõtted toetuvad üha enam lühiajalisele tööle või töökohtade kärpimisele, mis toob kaasa tööpakkumiste stagnatsiooni. Saksamaal on praegu 1,18 miljonit vaba töökohta, mis on drastiline langus võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil see arv oli peaaegu kaks miljonit.

Kasvav pikaajaline tööpuudus ja pagulaste sissevool suurendavad põhilisi hoolekandekulusid ning kulutused kodanikutoetustele tõusevad 2023. aastal 42,6 miljardi euroni, 2024. aastal aga hinnanguliselt 40 miljardi euroni. Kuigi kaitsesektor võib potentsiaalselt luua kuni 200 000 uut töökohta läbi suurendatud kaitsekulutuste, jääb praegustele majandussektoritele ebaselgeks, kuidas muud sektorid reageerivad. Väljakutsed on selged, kuid kaitsetööstus võiks olla muidu nukras majanduskeskkonnas helge koht.