Tööaeg muutub: mida töötajad tegelikult teha tahavad ja kuidas on nende soovid aastatega muutunud

Tööaeg muutub: mida töötajad tegelikult teha tahavad ja kuidas on nende soovid aastatega muutunud

Vastavalt aruandele www.merkur.de,

Töömaailm muutub ja see mõjutab otseselt inimeste tööaega. Tööturu- ja kutseuuringute instituudi (IAB) uuring uuris soovi ja reaalsuse vahelist tööaega ning jõudis huvitavate tulemusteni.

Uuringu kohaselt on täis- ja osalise tööajaga töötajate soovitav tööaeg aastakümnete jooksul püsinud “märkimisväärselt stabiilsena”. Täistööajaga tööhõives on aga märgata olulisi muutusi, viimastel aastatel on suurenenud soov veidi lühema tööaja järele, mida on eriti mõjutanud koroona pandeemia aegne kogemus.

2021. aastal selgus, et naised soovivad töötada keskmiselt 6,2 tundi vähem ja eelistavad maksimaalset nädalast tööaega 34,7 tundi, mehed aga 5,5 tundi vähem ja sihivad maksimaalseks nädalaseks tööajaks 36,8 tundi.

Mis puutub osalise tööajaga tööle, siis on pilt mõnevõrra eristuv. Keskmiselt tahavad naised töötada umbes 25,3 tundi nädalas, mis on umbes kaks tundi rohkem kui 20 aastat tagasi. Tavaliselt töötavad need aga 0,8 tundi rohkem kui soovitakse. Meeste puhul on see vastupidi; 2021. aastal soovisid nad töötada 28,1 tundi, mis on umbes tund kauem kui tegelikult.

Samuti näitab uuring, et olenevalt vanuserühmast on erinevusi soovitud töötundides ja tegelikes töötundides. Uuring viitab ka sellele, et töötajad otsivad üha enam paindlikumaid tööajamudeleid ja mõtestatud tööd.

Nendel leidudel on oluline mõju tööturule ja finantssektorile. Kuna vajadus paindliku tööaja ja sisuka töö järele kasvab, peavad ettevõtted ja finantsasutused kohanema tööjõu muutuvate vajadustega. Uued tööaja mudelid ja pakkumised võivad muutuda olulisemaks, samas kui ettevõtted peavad nende leidude põhjal välja töötama viise töötajate hoidmiseks ja ligimeelitamiseks. Tööaja muutmine võib avaldada mõju ka tööviljakusele ja ettevõtete konkurentsivõimele.