Võlapiduri tähtsus föderaaleelarvele: finantseksperdi seisukoht.

Võlapiduri tähtsus föderaaleelarvele: finantseksperdi seisukoht.

Vastavalt aruandele www.bild.de,

Saksamaa valgusfoorivalitsust ootavad ees dramaatilised tunnid, kuna kantsler Olaf Scholz peab koos oma ministrite Robert Habecki ja Christian Lindneriga lõplikult vormistama põhiseaduse eelarve aastaks 2024. Keskseks probleemiks on siinkohal võlapiduri järgimine, mis nõuab miljarditesse ulatuvaid täiendavaid sääste. Võlapidurile osutatakse avatud vastupanu põhjusel, et see takistab investeeringuid ja kahjustab seega töökohti ja heaolu. Kuid prof Niklas Potrafke ifo Instituudist sõnul on olukord vastupidine. Võlapiduriga riigid kasvavad keskmiselt 15 protsenti kiiremini ning tagavad seeläbi suurema jõukuse ja kõrgemad palgad. Võlapidur võeti Saksamaal kasutusele 2011. aastal ja see ütleb, et föderaalvalitsus ei tohi headel aegadel peaaegu mingeid võlgu võtta, kuid halbadel aegadel lubatakse miljardeid laene.

Majandusministeeriumi teadusaruanne räägib esimest korda võlapiduri kaugeleulatuvate korrigeerimiste poolt. Eelkõige peaks netoinvesteeringuid olema võimalik rahastada vastavalt soovile võla kaudu. Prof Hans-Werner Sinn rõhutab, et võlapiduri eeliseks on ka inflatsioonišoki summutamine. Mitte ainult tema, vaid ka prof Veronika Grimm hoiatab võlapiduri ümber lükkamise või nõrgendamise eest, kuna see annab riigile piisavad reservid hädaolukordades sekkumiseks. Seetõttu on võlapiduril positiivne mõju majanduskasvule, jõukusele ja valitsussektori laenudele. Kui see tühistataks või nõrgestataks, võib see pikas perspektiivis maksta töökohti ja heaolu ning soodustada inflatsiooni. Arvestades neid leide, on oluline, et foorivalitsus kaaluks hoolikalt, milliseid meetmeid ta võlapiduriga seoses võtab, et vältida pikaajalist kahju.