Berliin kiirel teel: peagi Saksamaa majanduspealinnaks?

Berliin kiirel teel: peagi Saksamaa majanduspealinnaks?

Berliin võib peagi mööduda Münchenist kui Saksamaa majanduslikult tugevaimast linnast. Vastavalt hiljutisele aruandele Maailm Oxford Economicsi prognoosid näitavad, et pealinn võidab tänu oma tugevatele majandusväljavaadetele ja suurele atraktiivsusele noorte jaoks võrreldes Müncheniga, mis on globaalsete linnade indeksis 22. kohal.

Majandusnäitajad kahe linna vahel on lähedased; Müncheni sisemajanduse kogutoodang on 283 miljardit dollarit, Berliini sisemajanduse koguprodukt aga 280 miljardit dollarit. See illustreerib Müncheni praegust nappi edumaa. Sellest hoolimata on Berliini tõus, eriti loome- ja tehnoloogiasektoris, paljulubav.

Edetabelid ja rahvusvahelised võrdlused

Ülemaailmse linnade indeksi põhjalikus analüüsis toimis viis Saksamaa linna hästi. Lisaks Münchenile ja Berliinile mahuvad esisaja hulka ka Hamburg (39. koht), Frankfurt (62. koht) ja Düsseldorf (99. koht). Zürichi (16), Genfi (25), Baseli (42), Berni (48) ja Lausanne'i (59) kõrval on Šveitsis viis linna, mis on loetletud kõrgel kohal. Viin Austriast tuleb samuti 36. kohale.

Metropolide ülemaailmne liidripositsioon on endiselt tugev: esikohal on New York, järgnevad London ja Pariis. Märkimisväärne on ka ingliskeelsete linnade ülekaal indeksis, kus on 34 USA linna ja veel esindajaid Ühendkuningriigist, Austraaliast ja Kanadast. Kuigi Hongkong on ainuke Hiina linn 100 parima hulgas 72. kohal, ilmneb maailmamajanduse tulemuslikkusest tugevalt läänele orienteeritud pilt.

Globaalsete linnade indeksi metoodika

Globaalsete linnade indeksi on loonud Oxford Economics ja see võtab arvesse linnamajanduse atraktiivsuse kvantifitseeritavaid mõõdikuid. Üle 40 majandusteadlasest koosnev meeskond kasutab põhjalikke linnadünaamika analüüse ja majandusprognoose. Indeks on suunatud erinevatele sektoritele, nagu rahandus, kinnisvara, infrastruktuur, logistika ja valitsus, ning pakub lisaks edetabelitele ka üksikasjalikke linnaprognoose, stsenaariumide modelleerimist ja kohandatud nõuandeid.

Selline terviklik lähenemine aitab valitsustel, investoritel ja suurettevõtetel teha strateegilisi otsuseid ning võimaldab süvaanalüüsi teha sellistes valdkondades nagu tööturu analüüs ja infrastruktuuri planeerimine.