Berliini majandus kaitseb end vastuolulise koolituskohamaksu eest!

Berliini majandus kaitseb end vastuolulise koolituskohamaksu eest!

Berliini majandus kutsub senatit tungivalt üles loobuma kavandatava koolituskohamaksu kehtestamisest. Berliini Kaubandus-Tööstuskoja (IHK) president Sebastian Stietzel kritiseerib teravalt praegust seaduseelnõu, mida ta kirjeldab kui põhjendamatut erimaksu. Valju Borkeni ajaleht See maks võib tekitada täiendavaid bürokraatlikke takistusi ja seada ohtu Berliini kui ärikoha.

Stietzel seab ka kahtluse alla, kas koolitusliit, mis on võtnud eesmärgiks integreerida rohkem noori kutseõppesse, pakub ka tegelikult õigeid lahendusi. Kriitika puudutab eelkõige väidet, et puudu ei ole mitte koolituskohtade arvust, vaid pigem noorte ja koolitust pakkuvate ettevõtete edukast sobitamisest.

Seaduseelnõud ja poliitilised reaktsioonid

Töö- ja sotsiaalsenaator Cansel Kiziltepe (SPD) tõrjub ärisüüdistusi ja süüdistab neid selles, et nad ei loo piisavalt praktikakohti. Ta kavatseb maksu kehtestada juhul, kui 2025. aasta lõpuks ei looda täiendavalt 2000 töökoha kohta. Seaduseelnõu on juba valmis. Projekti põhjalikuks arutamiseks peaks järgnema laiaulatuslik osalusprotsess, teatab rbb24.

Maks mõjutaks kõiki Berliini tööandjaid, kusjuures summa jääb vahemikku 0,1–0,4 protsenti brutopalgast. Vastutasuks võiksid koolituskohti pakkuvad ja täitvad ettevõtted saada rahalist abi vastloodud “koolitusfondist”. Teadaolevalt on täitmata koolituskohtade arv alates 2009. aastast viiekordistunud, samas kui 2024. aastal jäi koolituskohata üle 3700 noore.

Koolitusliidu eesmärgid

2023. aasta augustis asutatud Alliance for Training on võtnud eesmärgiks luua 2025. aasta lõpuks kokku 34 835 praktikakohta. CDU ja SPD koalitsioonileping sisaldab 2000 uut alalist koolituskohta. Kui seda eesmärki ei saavutata, on oht koolituskohatasu kehtestamiseks. Valitsev linnapea Kai Wegner (CDU) on selle maksu vastu sõna võtnud ja kutsub selle asemel üles rohkem keskenduma uute koolituskohtade loomisele.

Praegu pakub koolitust vaid umbes 11 protsenti Berliini ettevõtetest, samas kui riigi keskmine on peaaegu 22 protsenti. See viitab sellele, et pealinnas on olulised koolituspuudujäägid, mida plaanitava maksuga kõrvaldada tahetakse.

Nüüd tuleb ühildada majanduse positsioon ja poliitilised ambitsioonid. Berliinis toimuvate arutelude keskmes on selge tegevusraamistik ja tungiv vajadus suurendada nõudlust koolituse järele.