Kodanikuraha 2024: Võitlus inflatsiooniga uute tavamääradega – mida see finantsekspertide jaoks tähendab?
www.merkur.de raporti kohaselt plaanib riik 1. jaanuaril 2024 tõsta kodanikuraha tavamäärasid, et tõrjuda kõrget inflatsiooni. See mõjutab umbes 5,5 miljonit abivajavat inimest üleriigiliselt, sealhulgas 1,68 miljonit on töötud. Elukalliduse tõusu kompenseerimiseks tuleks kodanikutoetuse tavamäärasid tõsta vastavalt vajadusele kuni 61 euro võrra. Tegemist on edasise tõusuga alates kodanikuraha kasutuselevõtust 2023. aasta algusest, mil tavamäärasid tõsteti juba 50 euro võrra. Kodanikuraha tavamäärade kavandataval tõstmisel võib olla turule ja finantssektorile mitmeid mõjusid. Ühest küljest...

Kodanikuraha 2024: Võitlus inflatsiooniga uute tavamääradega – mida see finantsekspertide jaoks tähendab?
Vastavalt aruandele www.merkur.de,
Riik plaanib 1. jaanuaril 2024 tõsta kodanikuraha tavamäärasid, et tõrjuda kõrget inflatsiooni. See mõjutab umbes 5,5 miljonit abivajavat inimest üleriigiliselt, sealhulgas 1,68 miljonit on töötud. Elukalliduse tõusu kompenseerimiseks tuleks kodanikutoetuse tavamäärasid tõsta vastavalt vajadusele kuni 61 euro võrra. Tegemist on edasise tõusuga alates kodanikuraha kasutuselevõtust 2023. aasta algusest, mil tavamäärasid tõsteti juba 50 euro võrra.
Kodanikuraha tavamäärade kavandataval tõstmisel võib olla turule ja finantssektorile mitmeid mõjusid. Ühelt poolt võivad suuremad maksed abivajajatele kaasa tuua tarbimise kasvu, sest nende käsutuses on rohkem rahalisi vahendeid. See võib kodumaisele majandusele positiivselt mõjuda. Teisest küljest võib suureneda ka hirm inflatsiooni ees, kuna kõrgemad standardmäärad aitavad kaasa raha juurdevoolule, mis omakorda võib soodustada hinnatõusu. See võib viia selleni, et investorid põgenevad üha enam inflatsiooni eest kaitstud investeeringute poole, nagu tooraine või kinnisvara.
Kodanikutoetuse tavamäärade arvutamisel võetakse aluseks tulu- ja tarbijavalim (EVS), mis viiakse läbi iga viie aasta järel. Kuna uue valimi kohta pole veel tulemusi, ajakohastab föderaalne statistikaamet ajutiselt standardnõudeid, kasutades hindade (70 protsenti) ja netopalga arengu (30 protsenti) segaindeksit.
Saab näha, kuidas plaanitav tavamäärade tõstmine turgu ja finantssektorit mõjutab. Lähikuudel võivad olulist rolli mängida inflatsiooniarengud ja muutused tarbijakäitumises.
Loe allikaartiklit aadressil www.merkur.de