Kodanikutoetuse tõstmine ei suuda kompenseerida ostujõu vähenemist

Kodanikutoetuse tõstmine ei suuda kompenseerida ostujõu vähenemist

Kodanike raha suurenemine on viimasel ajal tekitanud vastuolulisi arutelusid, sest vaatamata kohandustele ei suudetud ostujõu vähenemist siiski piisavalt kompenseerida. Kriitikud kurdavad, et kodanike raha juurdekasv nii 2023. aasta alguses kui 2024. aasta alguses oli umbes kaksteist protsenti liiga suur. Kodanikutoetuse saajatel oli seetõttu raha kokku 25 protsenti rohkem, mida peeti oluliselt madalamat inflatsiooni arvestades ebaproportsionaalseks.

Kodanikutoetuse tõus oli ekspertide hinnangul isegi liiga madal ega suutnud seetõttu kompenseerida ostujõu kaotust, mida elementaarses turvalisuses inimesed kannatasid. Ühisliidu tellitud majandusteadlane Irene Becker leidis, et töötu vallaline sai viimase kolme aasta jooksul kokku 1012 eurot vähem, kui oleks vaja olnud toimetulekupiiri tagamiseks. Kahe täiskasvanu ja kahe lapsega perel küündis puudujääk koguni 3444 euroni.

Kodanikutoetuse määra korrigeerimine toimub valemi alusel, mida riiklikud statistikud iga viie aasta järel ümber arvutavad. See kohandamine võtab osaliselt arvesse üldist palkade arengut ja peamiselt inflatsioonimäära. Probleem on selles, et arvutused põhinevad kuni 18 kuu andmetel, mis tähendab, et tõus ei kajasta tegelikku elukalliduse tõusu. 2022. aastal tõusis sotsiaaltoetuse määr vaid kolm eurot ehk 0,76 protsenti, samal ajal kui põhikindlustusega inimeste inflatsioon oli aasta alguses juba tubli neli protsenti ja jõudis lõpupoole ligi 16 protsendini.