Föderaaleelarve hädas: majandusteadlane nõuab töötajatelt ohverdusi kliima ja kaitse heaks
Ajalehe www.faz.net raporti kohaselt nõuab majandusteadlane Guntram Wolff, et sakslased loobuksid kahest riigipühast ja teeksid selle asemel rohkem tööd selle nimel, et leevendada föderaaleelarve koormust, mis on tingitud kasvavatest kaitsekuludest ja sotsiaalhoolekandest. Ta juhib tähelepanu, et patukahetsus- ja palvepäev ohverdati 1994. aastal pikaajalise hoolduse kindlustusele ning sakslaste aastane tööaeg on väiksem kui paljudes teistes riikides. On vaieldamatu, et iga maksueuro tuleb teenida tööga. Seda, et meie ühiskonnas on võtmeisikud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, tuletab Wolffi ettepanek selgelt meelde. Seetõttu peab riik hoolikalt kaaluma...

Föderaaleelarve hädas: majandusteadlane nõuab töötajatelt ohverdusi kliima ja kaitse heaks
Vastavalt aruandele www.faz.net, majandusteadlane Guntram Wolff nõuab, et sakslased loobuksid kahest riigipühast ja selle asemel rohkem töötaksid, et leevendada föderaaleelarve koormust, mis on tingitud kasvavatest sõjalistest kulutustest ja sotsiaaltoetustest. Ta juhib tähelepanu, et patukahetsus- ja palvepäev ohverdati 1994. aastal pikaajalise hoolduse kindlustusele ning sakslaste aastane tööaeg on väiksem kui paljudes teistes riikides.
On vaieldamatu, et iga maksueuro tuleb teenida tööga. Seda, et meie ühiskonnas on võtmeisikud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, tuletab Wolffi ettepanek selgelt meelde. Seetõttu peab riik hoolikalt kaaluma, kui suure koormuse ta oma teenusepakkujatele panna saab.
Finantsperspektiivist vaadatuna võib puhkuste vähendamine ja tööaja pikendamine kaasa tuua SKP ja maksutulu kasvu. See võimaldaks riigil katta oma kulutused kaitse- ja sotsiaalteenustele ilma kodanike maksukoormust suurendamata. Teisest küljest võib pikem tööaeg kaasa tuua ka Saksamaa majanduse tootlikkuse ja konkurentsivõime suurenemise. Siiski tuleb arvestada ka töötajate sotsiaalset mõju ja tervist.
Üldiselt on Guntram Wolffi ettepanek vastuoluline ja vaja on täiendavaid uuringuid, et mõista pikaajalisi mõjusid tööturule, majandusele ja ühiskonnale. Debatt töökoormuse, maksukoormuse ja valitsemissektori kulutuste tasakaalu üle kindlasti jätkub ja nõuab põhjalikku analüüsi.
Jääb näha, kas see ettepanek on poliitiliselt teostatav ja millist mõju see tegelikult avaldab finantssektorile ja tööturule.
Lugege lähteartiklit aadressil www.faz.net