Liitriigid nõuavad miljonite eest hüvitist: maksureform seab omavalitsused ohtu!

Liitriigid nõuavad miljonite eest hüvitist: maksureform seab omavalitsused ohtu!

5. juunil 2025 seisavad liiduriigid silmitsi rahalise väljakutsega, kuna nad nõuavad hüvitist maksukahjude eest, mis tulenevad föderaalvalitsuse kavandatavast ettevõtte tulumaksu kärpimisest. Need maksukärped on osa nn investeeringute boostist, mille uus valitsus käivitas majanduse elavdamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Saksimaa peaminister Michael Kretschmer (CDU) rõhutab, et riigid ja omavalitsused ei saa lihtsalt rahalist kahju kanda. Ka Alam-Saksi liidumaa valitsusjuht Olaf Lies (SPD) võttis sõna ja kutsus üles maksukärbete "tagajärge leevendama", et mitte tekitada mõjutatud piirkondadele lisakoormust.

Meetmete paketi keskseks elemendiks on 500 miljardi euro suurune erifond, mis on ette nähtud taristuinvesteeringuteks. Kretschmeri hinnangul jääb maksukärbete tõttu saamata jäänud tulu 46–48 miljardi euro vahele, millest umbes 60% langeb osariikide ja omavalitsuste kanda. Peaministrite konverentsil on valitsusjuhid juba arutanud vajalikke samme, et föderaal- ja osariikide valitsuste vahel plaane edukalt ellu viia. Föderaalnõukogu hääletus maksukärbete üle on kavandatud 11. juulile, kokkulepped rahalise hüvitise osas tuleb saavutada enne seda kuupäeva.

Finantsperspektiivid ja riskid

Saarimaa peaminister Antje Rehlinger (SPD) väljendas muret, hoiatades, et maksukärped võivad kaasa tuua investeeringute languse. Ka Hesseni peaminister Boris Rhein (CDU) on rahastamisprobleemide lahenduse osas optimistlik, asekantsler ja föderaalrahandusminister Lars Klingbeil (SPD) on aga ühenduses liidumaade valitsusjuhtidega, et arutada vajalikku toetust.

Klingbeili esitatud eelnõu eesmärk on aidata majanduslangusest välja investeerimissoodustuste ja maksusoodustuste kaudu. Kavandatavad meetmed hõlmavad elektrisõidukite ja -masinate amortisatsioonivõimaluste laiendamist ning ettevõtte tulumaksu järkjärgulist langetamist 15 protsendilt 10 protsendile aastaks 2032, mille eesmärk on parandada Saksamaa pikaajalist konkurentsivõimet.

Konkreetne mõju ettevõtetele

Investeeringute tasuvuse tõstmiseks ja ettevõtete likviidsuse tugevdamiseks soovitakse ka kuni 30% vallasvara erisulgemise kehtestamist perioodiks 2025-2027. Uued amortisatsioonid hakkavad kehtima alates 30. juunist 2025, kusjuures 75% elektrisõidukite maksumusest kuulub ostuaastal maksust maha. Samas näeb eelnõu ette, et ettevõtetele suunatud soodustus suurendab summat 2025. aasta 2,5 miljardilt eurolt 2029. aastal 11,3 miljardi euroni, riigi maksutulu puudujääk aga 2025. aasta 630 miljonilt eurolt 2029. aastal 17 miljardi euroni.

Need arengud on mõjutatud piirkondade jaoks väga olulised, kuna rahakärped puudutavad nii föderaal-, osariigi kui ka kohalikke omavalitsusi ning nõuavad hoolikat planeerimist, et hoida majanduslikud ja struktuurilised tagajärjed võimalikult madalad. Lähinädalad näitavad, kas eri valitsustasandite vahel rahalises hüvitamises kokkuleppele jõutakse.