Föderaalnõukogu nõustub kodanike raha olulise suurendamisega – määrus jõustub 2024. aastal
T-online.de artikli “Kodanikuraha kasvab 2024. aastast 12 protsenti: Nii palju raha on praegu saadaval” põhjal on näha, et liidunõukogu on nõustunud kodanikuraha suurendamisega. Vastav föderaalvalitsuse määrus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2024. Praegu saab Saksamaal kodanikuhüvitist üle viie miljoni inimese. Selle aasta alguses senised Hartz IV maksed välja vahetanud kodanikuraha suurendatakse ligikaudu kaheteistkümne protsendi võrra. Üksi elavad täiskasvanud saavad järgmisel aastal kuus 61 eurot rohkem, mis toob nende kodanikuhüvitise kokku 563 euroni. 14–17-aastaste noorte tavamäärad tõusevad...

Föderaalnõukogu nõustub kodanike raha olulise suurendamisega – määrus jõustub 2024. aastal
T-online.de artikli “Kodanikuraha kasvab 2024. aastast 12 protsenti: Nii palju raha on praegu saadaval” põhjal on näha, et liidunõukogu on nõustunud kodanikuraha suurendamisega. Vastav föderaalvalitsuse määrus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2024. Praegu saab Saksamaal kodanikuhüvitist üle viie miljoni inimese.
Selle aasta alguses senised Hartz IV maksed välja vahetanud kodanikuraha suurendatakse ligikaudu kaheteistkümne protsendi võrra. Üksi elavad täiskasvanud saavad järgmisel aastal kuus 61 eurot rohkem, mis toob nende kodanikuhüvitise kokku 563 euroni. 14–17-aastaste noorte tavamäärad tõusevad 420 eurolt 471 euroni, 7–14-aastaste laste puhul 348 eurolt 390 eurole ja nooremate laste puhul 318 eurolt 357 eurole.
Teine tõus puudutab isiklike koolitarvete eest tasumist, mis tõuseb 2024. aasta esimesel poolel 130 euroni ja kooli teises pooles 65 euroni. Varjupaigataotlejate hüvitiste seadusest tulenevaid hüvitisi suurendatakse vastavalt.
Kodanikutoetuse määramise aluseks oleva standardnõude iga-aastasel ümberarvutamisel võetakse arvesse inflatsiooni ja netopalga tõusu. Ebatavaliselt suur kodanike raha kasv koormab tuleval aastal föderaaleelarvet täiendava 4,3 miljardi euroga.
See kodanike raha suurenemine avaldab eeldatavasti mõju turule ja finantssektorile. Ühelt poolt võivad suurenenud summad kaasa tuua kodanike ostujõu suurenemise, millel võib olla positiivne mõju tarbimisele ja seega ka nõudlusele. See võib omakorda kaasa tuua ettevõtte müügi ja kasumi kasvu.
Teisest küljest tähendab täiendav koormus föderaaleelarvele, et eelarvedefitsiidi vältimiseks tuleb kas kulutusi kärpida või tulusid suurendada. Need meetmed võivad avaldada mõju erinevatele sektoritele, nagu avalik sektor, haridusasutused või tööturg.
Üldiselt on oluline jätkata kodanike raha suurenemise mõjude jälgimist turule ja finantssektorile. Saab näha, kuidas kujuneb kodanike ostujõud ja milliste meetmetega suurenenud kulutused kompenseeritakse. Vastavalt t-online.de raportile.
Lugege lähteartiklit aadressil www.t-online.de