CDU plaanib muudatusi: pensionärid peaksid tulevikus rohkem töötama!

CDU plaanib muudatusi: pensionärid peaksid tulevikus rohkem töötama!

Saksamaal käib praegu arutelu pensionäride tulevase tööjõu üle. CDU peasekretär Carsten Linnemann kritiseeris hiljuti pensionäre nende ebaadekvaatse töötulemuste pärast. Ta kutsub üles rohkem pühenduma eelkõige riigi majandusliku stabiilsuse tagamiseks. Selles kontekstis toetab kantsler Friedrich Merz ka Saksamaa elanike töötulemuste tõstmist. Linnemann usub, et kümned tuhanded pensionärid lepiksid oma rahalise olukorra parandamiseks 1. jaanuarist 2026 uue maksuvaba lisatulu regulatsiooniga 2000 eurot kuus.

Majandusteadlane Moritz Schularick rõhutab, et üle 60-aastased töötajad töötavad Saksamaal 10-20% vähem kui Skandinaavia riikides. Need erinevused ilmnevad eriti selgelt Taani pensionikorralduse kohta, kus alates 1970. aastast sündinud inimeste pensioniiga on tõstetud 70 aastani. Praegust arutelu pensionäride ja nende töötahte üle jälgivad kriitiliselt sellised ametiühingud nagu IG Metall. Selle esinaine Christiane Benner juhib tähelepanu sellele, et paljud pensionärid ei saa füüsilise ja psühholoogilise stressi tõttu enam töötada.

Soodustused pensionäridele ja ettevõtetele

Varitseva oskuste puuduse lahendamiseks on erinevad valitsusasutused võtnud meetmeid vanemaealiste töötajate tööhõive edendamiseks. Fooriliit kavandab rahalisi soodustusi pensionäridele, kes soovivad vabatahtlikult kauem töötada. Seda algatust toetab „pensionipoliitika meetmete formuleerimisabi”, mille föderaalkabinet kiitis heaks 4. septembril.

Föderaalne tööminister Hubertus Heil rõhutab kogenud oskustööliste tagamise vajadust ja rõhutab, et praegu töötab osalise tööajaga umbes 1,5 miljonit pensionäri, kellest neljandik on sotsiaalkindlustusega, kolmveerand aga minitöödel. Kavandatav leevendus sisaldab muuhulgas erandit tööleasumise eelsest keelust, mis võimaldab pensionäridel naasta oma vana tööandja juurde piiratud ajaks, kuni kaheksaks aastaks. Saksamaa Ametiühingute Liit aga kritiseerib neid määrusi ja nõuab hoopis vanematele töötajatele alalist tööd.

Edasised meetmed ja rahalised stiimulid

Leskedele on kavandamisel ka uus põhisumma, mis võimaldab toitjakaotuspensioni arvestusest välja arvata kuni 538-eurose töötulu kuus. Lisaks kaotatakse üle vanusepiiri töötajate tööandjate maksed töötus- ja pensionikindlustusse. See-eest on staažikatele töötajatele kavandatud väljamakse kuni 10,6% brutopalgast, mis võib tuua 250-400 euro suuruse puhaskasumi kuus.

Tulevastele pensionäridele plaanitakse pensioni edasilükkamise lisatasu kehtestada aastast 2028. See võimaldaks pensionile jäämise edasilükkamisel igakuiste lisatasude asemel ühekordset väljamakset. Igaüks, kes töötab veel vähemalt aasta, võib piisava hulga tulupunktide kogumise korral kindlustada endale umbes 22 000 euro suuruse maksuvaba lisatasu. Küll aga hoiatavad eksperdid võimalike tagajärgede eest ravi- ja hoolduskindlustusseltside sissetulekutele.

2025. aasta eelarve ja kasvualgatuse esimesed lugemised toimuvad Bundestagis septembri keskel, samas kui otsus tuleb peagi novembris. Kavandatavad muudatused viiakse ellu aga ainult liidunõukogu nõusolekul.

Debatt pensionäride töövalmiduse ja sobivate raamtingimuste üle jätkub täie hooga, sest beebibuumi põlvkond läheb peagi pensionile ning oskustööliste puudus võib veelgi süveneda.

Lisateavet nende teemade kohta leiate artiklitest aadressil Merkuur ja Käsitööleht lugeda.