Hiina kliimapoliitika 2025: pöördepunkt või ummiktee?

Hiina kliimapoliitika 2025: pöördepunkt või ummiktee?

Ülemaailmne kliimapoliitika on otsustavas pöördepunktis, kuna temperatuur tõuseb ja äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. Sellega seoses taandub USA taas oma rahvusvahelisest vastutusest, mis tõmbab üha enam tähelepanu Berliinile, Brüsselile ja Pekingile. Eriti Hiina kliimapoliitikal on võtmeroll Pariisi kliimakokkuleppe 1,5-kraadise eesmärgi saavutamiseks. Hiina, mis sai 2006. aastal maailma suurimaks kasvuhoonegaaside tekitajaks, moodustab praegu 30% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja 28% CO2 heitkogustest ning heitkogused elaniku kohta on 10,1 tonni, mis on võrreldav arenenud OECD riikidega ja üle ELi keskmise.

Hiina kliimapoliitikas võib pöördepunkt jõuda 2025. aastal, kuna CO2 heitkogused võivad esimest korda potentsiaalselt langeda, hoolimata kasvavast energianõudlusest. See on kooskõlas Hiina eelseisva 15. viie aasta plaaniga, mille ajakohastatud riiklikud kliimaeesmärgid (NDC-d) tuleb esitada ÜRO-le veebruariks 2025. Need eesmärgid kujundavad Hiina kliimapoliitikat aastani 2035 ja määravad kindlaks, kas Pariisi kliimaeesmärgid jäävad realistlikuks.

Hiina kliimaeesmärgid ja rahvusvaheline vastutus

Need arengud toimuvad ajal, mil Hiina linnad kannatavad tugeva õhusaaste all, mida võib osaliselt pidada kliimapoliitika meetmete tõukejõuks. Umbes 40 aastat tagasi alanud Deng Xiaopingi reformi- ja avamispoliitika tõi kaasa tohutu majanduskasvu ja võimaldas sadadel miljonitel inimestel vaesusest pääseda. Kuid selle kasvuga kaasnes ka keskkonnasaaste tohutu kasv, mis aitas kaasa globaalsele soojenemisele. Hiina kivisöe tarbimine on alates 1965. aastast kasvanud üle kümne korra ning riik toodab ja tarbib üle poole maailma kivisöest.

Tulevase NDC malli kontekstis on ülioluline, et Saksamaa ja EL võtaksid kliimadiplomaatias aktiivsema rolli. Eriti pärast USA lahkumist võiks Saksamaa olla sillana dialoogis Hiinaga. Hiinale usaldusväärsete nõudmiste esitamiseks peab Saksamaa aga kinni pidama omaenda kliimaambitsioonidest. Kliimavõitlust takistavad EL-i ja Saksamaa sisemised väljakutsed, mistõttu on vaja kliimapoliitikas strateegiliselt tegutseda.

Hiina roll rahvusvahelises kliimakaitses

Hiina selle aasta otsused mõjutavad oluliselt seda, kas 1,5 kraadi eesmärk on täidetud. Vaatamata suurenenud investeeringutele taastuvenergiasse sõltub riik endiselt suurel määral söest, 2020. aastal võetakse kasutusele 29 GW uusi söeküttel töötavaid elektrijaamu ja aastatel 2021–2025 on kavandatud veel 200 GW. Sellised otsused võivad seada ohtu eesmärkide saavutamise, eriti arvestades, et Hiina peab end jätkuvalt arenguriigiks ja nõuab seetõttu ülemaailmset kliimaõiglust.

Saksamaa föderaalpoliitika kujundajad peavad sügavamalt mõistma Hiina tähtsust kliimapoliitikas ja samal ajal kasutama aega oma tegevuse kiirendamiseks. Tehnilised uuendused tuleks integreerida Hiina kliimastrateegiasse, et kliimaeesmärke tõhusalt saavutada. Hiina juhtrühm energiatõhususe parandamiseks ja üleriigilise heitkogustega kauplemise süsteemi käivitamine 2021. aastal on sammud õiges suunas, kuid sõltuvus fossiilkütustest on endiselt suur väljakutse.

Lähikuud on Euroopa kliimadiplomaatia jaoks otsustava tähtsusega, eriti arvestades Hiina NDC ettepanekut septembris. On selge, et ilma Hiina ambitsioonika kliimapoliitikata pole 1,5 kraadi piiri täitmine võimalik.

Üldiselt on selge, et Hiina roll rahvusvahelises kliimakaitses on hädavajalik. Kliimajälgimisnimekiri tiheneb jätkuvalt, kuna ülemaailmne kogukond ootab, kuidas Peking reageerib globaalsetele väljakutsetele ja milliseid samme ta võtab süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Nii Hiina kui ka rahvusvaheline üldsus seisavad silmitsi väljakutsega leida tasakaal majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel, et tagada jätkusuutlik tulevik.