Hiina majandus fookuses: kuidas areneb kaubavahetus Kesk-Kuningriigiga ja milline on selle mõju maailmaturule.

Hiina majandus fookuses: kuidas areneb kaubavahetus Kesk-Kuningriigiga ja milline on selle mõju maailmaturule.

Vastavalt aruandele www.rnd.de, saadab Pekingi statistikaamet Hiina viimaste majandusnäitajatega vastakaid signaale. Kuigi väliskaubandus langes oktoobris mullu sama kuuga võrreldes 2,5 protsenti, ületas import majandusteadlaste negatiivseid prognoose ja kasvas 3 protsenti.

See areng peegeldab geopoliitilisi võimunihkeid, mis jagavad globaalse kogukonna kaheks rivaalitsevaks mõjusfääriks. Eelkõige on Venemaa kaubandussuhetes Hiinaga järele jõudnud ja Saksamaa kui Hiina kaubanduspartneri edestanud. See muutus käib käsikäes majandusvahetusega Saksamaaga, mis on viimase kaheteistkümne kuuga langenud üle 12 protsendi.

Sellegipoolest on statistika eksitav, sest Saksa ettevõtted toodavad üha enam kohapeal. Ka Hiina väliskaubanduse areng on oma olemuselt poliitiline ja viib kahe erineva majandustsüklini, mis omavahel konkureerivad. Hiina orienteerub üha enam globaalsele lõunale ning investeerib eelkõige Lähis-Ida ja Kagu-Aasia ressursirikastesse riikidesse.

Pöörde suur ulatus sai selgeks viimati, kui riiklik valuutaamet avaldas oma andmed: Hiina nn otseinvesteeringukohustused on esimest korda pärast rekordite algust 25 aastat tagasi libisenud miinusesse. Majanduse polariseerumine toob kaasa mõlema poole raisatud kasvupotentsiaali.

See areng mõjutab ka turgu ja finantssektorit. Hiina ja lääne vaheline kaubandus kahaneb, kuna Hiina orienteerub üha enam globaalsele lõunale. See viib polariseerumiseni Hiina ja lääne ning kahe rivaalitseva mõjusfääri vahel. Need muutused võivad viia kaubandussuhete ja investeeringute ümberkorraldamiseni ning nõuda strateegiate kohandamist finantssektoris ja turul.