Deepfakes: nähtamatu oht ettevõtetele ja digitaalsele usaldusele!

Deepfakes: nähtamatu oht ettevõtetele ja digitaalsele usaldusele!

Süvavõltsingute kasvav levimus kujutab ettevõtetele tõsist ohtu. Need tehnoloogiad võimaldavad juhtide ja brändisõnumitega petlikku manipuleerimist, ohustades oluliselt usaldust digitaalmajanduse vastu. Vastavalt aruandele Turvalisuse siseringid Digitaalne usaldus on äriedu jaoks ülioluline, kuid peaaegu 75% ettevõtetest ei ole selle ohuga toimetulemiseks piisavalt koolitatud.

Meediaidentiteetidega manipuleerimine ei ole uus areng, kuid tehisintellekti (AI) edusammud on võimalusi oluliselt avardanud. Föderaalne infoturbeamet rõhutab, et üha olulisemaks muutuvad sellised tehnikad nagu näo vahetus, mille puhul sihtmärgi nägu sisestatakse ründaja näo vahele, või tekstipõhised manipulatsioonid, mis näivad nii realistlikud, et neid on raske eristada inimeste tekstidest.

Süvavõltsingute ohud

Sügavvõltsinguid ei saa kasutada ainult laimu- või desinformatsioonikampaaniate jaoks, vaid need võivad ka biomeetrilisi tuvastamissüsteeme üle kavaldada, luues küberohtude uue mõõtme. Need tehnoloogiad muudavad andmepüügirünnakud veelgi usaldusväärsemaks, seades ettevõtete turvalisuse veelgi ohtu.

Selliste manipulatsioonide tuvastamine on väljakutse. Kuigi süvavõltsingute tuvastamise tehnoloogia areneb jätkuvalt, on selle tõhusus ilma inimteadmisteta tõsiselt piiratud. Siin on võtmeroll küberturvalisuse spetsialistidel, kes peavad nii ohu tuvastama kui ka asjakohaselt reageerima.

Kaitsemeetmed ja reageerimisstrateegiad

Süvavõltsingute väljakutsetega toimetulemiseks peavad ettevõtted välja töötama terviklikud reageerimisstrateegiad ja kasutama koolitatud töötajaid. ISACA uuring, mille kohta Turvalisuse siseringid näitab, et 82% Euroopa äri- ja IT-spetsialistidest usub, et digitaalne usaldus muutub üha olulisemaks. Paljud selleteemalised koolitusmeetmed on aga puudu.

ELi tehisintellektiseaduse eesmärk on vähendada tehisintellekti väärkasutust, eriti sügavvõltsingute kaudu. Ettevõtted peaksid toetama regulatiivseid algatusi ja võtma ettevõtte juhtimise meetmeid. Teadlikkuse tõstmine, tuvastustehnoloogiatesse investeerimine ja tehisintellekti eetiliste standardite edendamine on nende ohtude eest kaitsmisel kesksel kohal.

Süvavõltsingutest tulenevad väljakutsed nõuavad valitsuste, tööstuse ja kutseorganisatsioonide koordineeritud koostööd, et tagada nendele ohtudele vastupidav reageerimine. Ettevõtted ei vaja mitte ainult organiseeritud reageerimisplaani, vaid peavad oma digitaalse terviklikkuse tagamiseks ära kasutama ka tehnoloogilisi uuendusi.