Sakslased töötavad kõige vähem: äratuskõne poliitikutele!

Sakslased töötavad kõige vähem: äratuskõne poliitikutele!

Saksa Majandusinstituudi (IW) praegune uuring näitab, et 2023. aastal jäävad Saksamaa töötunnid märkimisväärselt maha paljude teiste majandusriikide omadest. Umbes 1036 töötunniga tööealise (15–64-aastased) elaniku kohta on Saksamaa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) viimasel kohal. Halvemini toimivad vaid Prantsusmaa (umbes 1027 töötunniga) ja Belgia ligikaudu 1021 töötunniga. See on vähenemine võrreldes ligikaudu 1013 töötunniga 2013. aastal, mis näitab, et töötunnid on vähenemas.

IW tööturuekspert Holger Schäfer selgitab, et kuigi pärast taasühendamist on tööaeg pikenenud, tehakse 1970. aastatega võrreldes oluliselt vähem tööd. Rahvusvahelises võrdluses näitavad sellised riigid nagu Uus-Meremaa, kus on kõige rohkem töötunde, umbes 1402 tundi, ning Tšehhi Vabariik ja Iisrael, et suurem töötundide maht on ilmselt teostatav. Oma viimases valitsuse avalduses kutsus kantsler Friedrich Merz üles tegema "tohutuid jõupingutusi", et suurendada Saksamaa konkurentsivõimet ja rakendada tõhusamaid töömeetodeid.

Oskustööliste puudus ja naiste roll

Vähenevad töötunnid on juba kaasa toonud oskustööliste tuntava puuduse, hoiatab IW president Michael Hüther. Kümnendi lõpuks võib Saksamaal puududa umbes 4,2 miljardit töötundi. Sellega seoses rõhutab tööminister Bärbel Bas naiste töötingimuste parandamise tähtsust nende tööhõive suurendamiseks. Ta rõhutab eriti emade potentsiaali tööturul ja kritiseerib nn osalise tööajaga lõksu, mis ei lase paljudel naistel soovitud tundide arvu saavutada. Need probleemid on tingitud eelkõige ebapiisavast lapsehoiust ja perede vastu töötamise mudelitest.

Saksamaal on töötundide maht viimasel kümnendil pidevalt kasvanud, välja arvatud pandeemiaaastad. Uuringud näitavad aga, et selline areng toob peredele ja tööandjatele väljakutseid, eelkõige seoses palga- ja hooldustöö jagamisega. Üldiste lahenduste läbivaatamine näitab, et need ei ole sageli tõhusad ja võivad takistada sotsiaalseid muutusi suurema soolise võrdõiguslikkuse suunas. Poliitilised meetmed peaksid toetama alahõivatud inimgruppe soovitud tööaja saavutamisel, et leevendada vajadust oskustööliste järele.

Reformid ja väljakutsed

2022. aasta oktoobris rakendunud minitööreform võimaldab töötajate sissemakseid järk-järgult tõsta. See tähendab, et piirsissetuleku piiri ületamine ei too enam tingimata kaasa puhaskahju. Samal ajal on kavas vähendada teise palgasaaja maksukoormust, kuid selle mõju tegelikule töökohtade pakkumisele on ebakindel. Parema lastehoiu vajadus on ilmne; 2022. aastal käis päevahoius vaid 36% alla kolmeaastastest lastehoiust, samas kui lastevanematest soovis seda 49%.

Lisaks on endiselt probleemiks tasustamata töö ebavõrdne jaotus majapidamises. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele oluliselt rohkem aega kui isad, mis raskendab töötavate naiste probleeme. Ülesannete tasakaalustatuma jaotuse edendamiseks võiksid poliitikud ergutada, näiteks asjakohaste lapsehoolduspuhkust käsitlevate regulatsioonide kaudu. Edaspidise arengu jaoks on ülioluline astuda edasisi samme soolise võrdõiguslikkuse suunas, et kasutada ära naiste tööhõivepotentsiaali ja rahuldada kasvavat nõudlust töötajate järele.

Täpsemat teavet tööaja kohta Saksamaal saate ZDF ja DIW külastada.