Sakslased töötavad vähem: Merz nõuab tööga rohkem pingutamist!

Sakslased töötavad vähem: Merz nõuab tööga rohkem pingutamist!

Tööturu debatt Saksamaal võtab uusi vorme. Saksamaa Majandusinstituudi (IW) analüüsi kohaselt oli 2023. aastal keskmine töötund ühe töövõimelise elaniku kohta vaid 1036 tundi. Sellega on Saksamaa 38 OECD riigi seas kolmandal kohal. Vaid Prantsusmaal (1027 tundi) ja Belgias (1021 tundi) oli vähem, Uus-Meremaa aga juhib umbes 1402 tundi. Need arvud näitavad Saksamaa tööturu ees seisvat väljakutset.

Arutelu tööaja üle muutub üha vastuolulisemaks. Kantsler Friedrich Merz on võtnud selge seisukoha ja nõuab Saksamaal töötundide suurendamist. Ka föderaalne tööminister Hubertus Heil võtab sõna ja toob välja, et naiste tööhõive suurenemine võib kaasa tuua tööaja pikenemise. Seda võiks toetada emade töötingimuste parandamine ja plaanitav lastehoiu laiendamine, millele must-punane koalitsioon viitab.

Tööaja võrdlus

Tagasivaade viimastele aastatele näitab huvitavat arengut. Võrreldes 2013. aastaga, mil keskmine töötundide arv oli 1013 ringis, töötasid sakslased 2023. aastal tegelikult rohkem. Sellegipoolest on trend alates 1970. aastatest püsinud languses, kuigi pärast taasühendamist on see tõusnud. See areng on murettekitav, eriti kontekstis, kus IW president Michael Hüther hoiatab eelseisva oskustööliste puuduse eest. Tema prognoosi kohaselt võib kümnendi lõpuks kaotsi minna ligi 4,2 miljardit töötundi.

Lisaks on Saksamaal 2023. aastal kõrge tööhõive määr 77,2 protsenti, mis on üle OECD keskmise 69 protsendi. Siiski tuleb märkida, et umbes 30 protsenti Saksamaa töötajatest töötab osalise tööajaga. Võrdluseks: Itaalias on see väärtus 18 protsenti ja Poolas vaid 6 protsenti. See erinevus toob esile osalise tööajaga töötamise probleemi Saksamaa töömaastikul.

Poliitilised nõudmised ja väljakutsed

Debatt töötundide üle ei seisne ainult töötundide arvus, vaid ka töötingimustes. Muuhulgas kritiseerib IW keskmise sissetuleku kõrget maksumäära, mis muudab ületunnitöö ebaatraktiivseks. Samuti nõutakse, et tööturu struktuuri parandamiseks kaotataks sellised stiimulid nagu pensionile jäämine 63-aastaselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööaja küsimus ei ole Saksamaal pelgalt statistiline küsimus, vaid see on sügavalt sotsiaalsetes ja majanduslikes struktuurides ankurdatud. Praegused arutelud toovad kaasa olulisi küsimusi tööturu tuleviku ja kodanike elukvaliteedi kohta.

Lisateabe saamiseks vaadake analüüsi alates Deutschlandfunk ja t võrgus.