Suche
Mein Konto
Saksamaa äärel: majanduslangus kestab 2026. aastani – mis nüüd saab?
Saksamaa majandus on olnud languses aastast 2023. Kõrged hinnad ja kvalifitseeritud tööjõu puudus panevad ettevõtetele pinget. Eksperdid hoiatavad pika taastumise tee eest.
Saksamaa äärel: majanduslangus kestab 2026. aastani – mis nüüd saab?
Saksamaa majandus on olnud kaks aastat sügavas majanduslanguses, mis teeb sellest ainsa riigina Euroopa Liidus, kes on endiselt selles keerulises olukorras. Sellega seoses suleti 2024. aastal sama palju ettevõtteid kui 2011. aasta finantskriisi ajal. Eelkõige energiamahukas tööstus kannatab kõrgete elektrihindade all, mis halvendab majandusolukorda veelgi. Lisaks toovad jätkuv töötajate puudus ja kõrged bürokraatlikud takistused kaasa ettevõtete ülesannete suurenemise.
Föderaalvalitsuse majandusnõustamiskomitee sõnul on see "väljendatud nõrk faas", mis muudab kiire taastumise ebatõenäoliseks. 2025. aastaks prognoositakse nullkasvu, samas kui 2026. aastaks näib olevat võimalik vaid 1% kasv. Eelkõige on Saksamaa rahvusvaheline konkurentsivõime kannatanud Ukraina sõja tagajärgede ja sellega seotud Venemaa gaasitarnete seiskumise tõttu. Saksa Kaubandus-Tööstuskoda tõlgendas seda kui tungivat märki vajalikest poliitilistest meetmetest.
Kriisi põhjused ja väljakutsed
Saksamaa majanduse ees seisvad probleemid on mitmekesised. Bürokraatia ja pikad heakskiitmisprotsessid aeglustavad kasvu märgatavalt. Lisaks avaldab USA presidendi Donald Trumpi tariifipoliitika negatiivset mõju riigi ekspordile orienteeritud majandusele. Ifo ärikliima indeks langes 2023. aasta juulis 87,3 punktini, dokumenteerides kolmandat järjestikust langust ja peegeldades ettevõtete ebakindlust. Seisakule aitavad kaasa ka lühiajalised probleemid nagu intressimäärade tõus ja sõltuvus Venemaa gaasiimpordist.
GfK uuring näitab, et tarbijate sentiment Saksamaal on madal. Prognoosid näitavad eelseisvat majandustoodangu langust 2023. aastal, kui Ifo Instituut ootab -0,4 protsenti ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) -0,3 protsenti.
Poliitilised meetmed ja arengud
Föderaalne majandusminister Katherina Reiche kavatseb juuli keskpaigaks võtta kasutusele meetmed ettevõtete koormuse leevendamiseks, sealhulgas elektrimaksude alandamine ja tööturu reformid. Kantsler Friedrich Merz nõuab rohkem tööstiimuleid ja paindlikumat tööaega. Föderaalvalitsus pöörab erilist tähelepanu naiste edukale integreerimisele tööturule läbi parema lastehoiu.
Lisaks kuulutatakse välja 500 miljardi euro suurune terviklik finantspakett, mis investeeritakse taristusse. Siiski on muret, et neid vahendeid ei pruugita sihtotstarbeliselt kasutada ja laenude kaudu rahastamine võib seada ohtu ELi võlastandardite järgimise. Eksperdid nõuavad realistlikku vaadet tulevikku ja uute ärimudelite edendamist. Ekspertkomisjon ei oota finantspaketilt positiivseid mõjusid kõige varem kuni 2026. aastani.
Praegust olukorda arvestades kirjeldatakse olukorra hindamist sageli kui “lootuse ja hirmu vahel”. Majandusminister Robert Habeck teeb ettepaneku kehtestada tööstuses elektritoetusi, kuid see on endiselt vastuoluline, samas kui Ifo president Clemens Fuest ja teised eksperdid nõuavad hoopis bürokraatia kärpeid ja ulatuslikke maksureforme, et soodustada investeeringuid.
Kokkuvõttes seisab Saksamaa silmitsi suurte majanduslike väljakutsetega, mis nõuavad nii struktuurseid kui ka lühiajalisi lahendusi, et riik tagasi kasvuteele viia. Poliitiline ja majanduslik ebakindlus on endiselt võtmeküsimus, millega tuleb kiiresti tegeleda, et majandust jätkusuutlikult stabiliseerida.
Saab näha, kas föderaalvalitsuse kavandatavad meetmed suudavad negatiivse arengu peatamiseks ja Saksamaa majanduse vastu usalduse taastamiseks vajaliku mõju anda. See kriisiolukord pakub nii riske kui ka võimalusi, mida tuleb ära kasutada, et leida uusi teid kasvu ja stabiilsuse poole.