Saksamaa pöördepunktis: roheline teras on ohus – kes peab vastu?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Terasetööstus üleminekul: ArcelorMittali lahkumine rohelise terase projektist tõstatab küsimusi vesiniku kättesaadavuse kohta.

Stahlindustrie im Umbruch: ArcelorMittals Rückzug vom grünen Stahl-Projekt wirft Fragen zur Wasserstoffverfügbarkeit auf.
Terasetööstus üleminekul: ArcelorMittali lahkumine rohelise terase projektist tõstatab küsimusi vesiniku kättesaadavuse kohta.

Saksamaa pöördepunktis: roheline teras on ohus – kes peab vastu?

Terasetööstust peetakse üheks suurimaks CO2 heitgaasiks maailmas. Keskkonnasõbralike standardite tõstmiseks on paljud terasetootjad hakanud tootma "rohelist terast", mis on valmistatud rohelisest vesinikust. Kuid ArcelorMittali väljakuulutatud otsus suurest säästva teraseprojektist loobuda tekitab tööstuses muret. See projekt tekitas algselt suuri lootusi emissioonivabaks tootmiseks ilma kivisütt kasutamata ning vaatamata valitsuse ligikaudu 1,3 miljardi euro suurusele rahastamisele on projekt praegu ootel. Seda peetakse hoiatussignaaliks poliitikutele ja tööstusele, teatab raadio üks.

Kuigi ArcelorMittal on projektis osalemise lõpetanud, on teised ettevõtted nagu Thyssenkrupp Steel, Salzgitter AG ja Saarstahl oma plaanide juurde jäänud. Need ettevõtted seisavad aga silmitsi suurte väljakutsetega, eelkõige vesiniku infrastruktuuri puudumisega. Vajalikud torustikud ja elektrolüsaatorid ei ole piisavalt arendatud, et tagada terviklik üleminek rohelisele terasele, nt ZDF täna teatatud.

Rohelise terase tootmise väljakutsed

Rohelise terase tee on seotud suurte kuludega. Thyssenkruppi jaoks võiksid hinnanguliselt aastased lisakulud jääda 300–400 miljoni euro vahele. Lisaks toimub vesiniku kulude vähenemine oodatust aeglasemalt, muutes rohelise ja vähese süsinikusisaldusega vesiniku erinevuse algselt arvatust suuremaks. Siduvate ostugarantiide puudumine ja veel mittetoimiv rohelise terase turg muudavad olukorra veelgi keerulisemaks.

Majandusteadlane Andreas Löschel Ruhri ülikoolist Bochumist väljendab tõsiseid kahtlusi rohelisele terasele ülemineku teostatavuse osas ülemaailmses konkurentsis. Ta juhib tähelepanu sellele, et terviklik vesinikuvõrk valmib kõige varem 2029. aastal. Kuni selle hetkeni sõltub Saksamaa vesiniku impordist. Lisaks panevad Euroopa terasetööstuse olukorrale pinget kaubandustariifid, nagu 25% tollitariifid Euroopa terasele USA-s.

Võimalused ja väljavaated

Vaatamata nendele keerulistele asjaoludele rõhutab Nordrhein-Westfaleni majandusminister Mona Neubaur võimalusi, mis kaasnevad üleminekuga rohelisele terasele. Ta väidab, et see võib võimaldada jätkusuutlikku majanduskasvu ja anda positiivse panuse kliimakaitsesse. Löschel hoiatab aga ka, et pelgalt lubaduste ja rahastamise usaldamisest ei piisa. Muutuse tegelikuks elluviimiseks on vaja selget tööstuspoliitilist suunda vähem piiravate raamtingimustega.

Sakslaste unistus rohelisest terasest on seega ohus, kuid see pole veel läbi kukkunud. Järgmised aastad on edukaks rakendamiseks vajaliku infrastruktuuri ja turgude loomisel otsustava tähtsusega.