Saksamaa majandus 2025: muutlikud väljakutsed ja võimalused!

Saksamaa majandus 2025: muutlikud väljakutsed ja võimalused!

Saksamaa majandus näitab taastumise märke, kuid seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega. Kuidas Keskendu aruannete kohaselt on vaja parandada konkurentsivõimet, hariduspoliitikat, tehnoloogilist suveräänsust ja globaalset positsioneerimist. Hoolimata lühiajalistest meetmetest, nagu praegune majanduse stimuleerimise pakett, on pikaajaline strateegia ülioluline Saksamaa tulevase majanduse juhtiva rolli jaoks.

Programm Awakening 2025 tõstab esile edusamme tööstuses ja teaduses, kuid nõuab samal ajal põhjapanevaid struktuurireforme ja uuendusi. Peamise probleemina peetakse kvalifitseeritud töötajate puudust, mida süvendab uute õpilaste arvu suurenemine – see tõusis 33%-lt 2000. aastal 57%-ni 2023. aastal. Olulised sektorid, nagu käsitöö ja hooldus, on aga alaesindatud, mis põhjustab struktuurilist tasakaalustamatust. Oskustööliste puuduse parandamiseks tuleb värvata töötajaid välismaalt või koolitada siin välja.

Oskuste puuduse tähtsus

Kvalifitseeritud töötajate puudus ei ole pelgalt numbrimäng, vaid ohustab ka majanduslikku stabiilsust. Valju Deutschlandfunk 2027. aastaks jääb hinnanguliselt puudu 728 000 oskustöölist. Konkurentsivõime langus on murettekitav, Saksamaa langes IMD maailma konkurentsivõime edetabelis aastatel 2023–2024 24. kohale, olles 2022. aastal 15.. Seda suundumust on tööstusharu kritiseerinud alates suurimast halvenemisest194.

Selle arengu üheks põhjuseks on kõrged energiahinnad, mis tõusid eriti pärast tuumaenergia järkjärgulist lõpetamist ja Ukraina konflikti. Teine probleem on lagunenud infrastruktuur, mida illustreerivad sellised juhtumid nagu Dresdeni silla kokkuvarisemine. Lisaks põhjustab kõrge bürokraatia ja ELi keskmisega võrreldes kasvavad tööjõukulud täiendavat survet konkurentsivõimele.

Potentsiaalid ja väljakutsed tulevikuks

Sellele vaatamata on positiivseid külgi: Saksamaa on jätkuvalt innovatsiooni liider ning investeeris 2022. aastal teadus- ja arendustegevusse üle 121 miljardi euro. Üle 50% ELi asjaomastest patentidest pärineb Saksamaalt, mis näitab teerajaja rolli roheliste tehnoloogiate vallas. Konkurentsivõime tugevdamiseks pikemas perspektiivis arutatakse selliseid meetmeid nagu EEG maksu kaotamine ja Euroopa elektrimaksu vähendamine. Päevakorras on ka elektrienergia sildhind energiamahukatele ettevõtetele ja bürokraatia leevendamise seadus aastaks 2025, kuigi paljud ettevõtted suhtuvad nende algatuste tulemuslikkusse skeptiliselt.

Veel üks tuliseid arutelusid tekitanud teema on võlapiduri reform, et soodustada investeeringuid kliimakaitsesse ja infrastruktuuri. Eksperdid nagu Michael Kellner rohelistest toetavad seda reformi, samas kui teised, nagu Niklas Potrafke Ifo Instituudist, peavad võlapidurit oluliseks kasvuinstrumendiks. Konkurentsivõime ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks Saksamaal on vaja ühtset ja strateegilist lähenemist, mis edendab nii valitsuse toetust kui ka eraalgatust.