Oodatava eluea tähtsus AHV rahastamisel ja selle arengul Šveitsis

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Vastavalt www.srf.ch raportile pikeneb Šveitsis oodatav eluiga jätkuvalt, kuid mitte nii palju kui varem. See võib avaldada mõju pensionide rahastamise arvutustele, kuna olulist rolli mängib küsimus, kui kaua tuleb pensione välja maksta. Demograafiaekspert Johanna Probst selgitab, et kuigi eluiga on viimastel aastatel pikenenud, on see jõudnud teatud platoole. Meditsiini edusammud on viinud imikute suremuse järsu languseni, mis varem vähendas oodatavat eluiga. Kuid edasiminek haigustes ja tervisekäitumises vanemates vanuserühmades on siiski võimalik...

Gemäß einem Bericht von www.srf.ch, Die Lebenserwartung in der Schweiz verzeichnet zwar weiterhin einen Anstieg, jedoch nicht mehr so stark wie in der Vergangenheit. Dies könnte Auswirkungen auf die Finanzierungsberechnungen für die Altersvorsorge haben, da die Frage, wie lange Renten ausgezahlt werden müssen, eine wichtige Rolle spielt. Die demografische Expertin Johanna Probst erklärt, dass die Lebenserwartung in den letzten Jahren zwar gestiegen ist, aber ein gewisses Plateau erreicht hat. Der medizinische Fortschritt hat dazu geführt, dass die Säuglingssterblichkeit stark zurückgegangen ist, was früher die Lebenserwartung gedrückt hat. Allerdings sind noch Fortschritte bei Krankheiten und dem Gesundheitsverhalten in höheren Altersklassen möglich, …
Vastavalt www.srf.ch raportile pikeneb Šveitsis oodatav eluiga jätkuvalt, kuid mitte nii palju kui varem. See võib avaldada mõju pensionide rahastamise arvutustele, kuna olulist rolli mängib küsimus, kui kaua tuleb pensione välja maksta. Demograafiaekspert Johanna Probst selgitab, et kuigi eluiga on viimastel aastatel pikenenud, on see jõudnud teatud platoole. Meditsiini edusammud on viinud imikute suremuse järsu languseni, mis varem vähendas oodatavat eluiga. Kuid edasiminek haigustes ja tervisekäitumises vanemates vanuserühmades on siiski võimalik...

Oodatava eluea tähtsus AHV rahastamisel ja selle arengul Šveitsis

Vastavalt aruandele www.srf.ch,

Kuigi oodatav eluiga Šveitsis kasvab jätkuvalt, pole see enam nii tugev kui varem. See võib avaldada mõju pensionide rahastamise arvutustele, kuna olulist rolli mängib küsimus, kui kaua tuleb pensione välja maksta.

Demograafiaekspert Johanna Probst selgitab, et kuigi eluiga on viimastel aastatel pikenenud, on see jõudnud teatud platoole. Meditsiini edusammud on viinud imikute suremuse järsu languseni, mis varem vähendas oodatavat eluiga. Siiski on vanemate vanuserühmade haiguste ja tervisekäitumise areng endiselt võimalik, mis võib veelgi pikendada oodatavat eluiga.

Keskmine eluiga Šveitsis on 85,5 aastat tüdrukutel ja 81,5 aastat poistel. Tõenäoliselt ei suurene need arvud lähitulevikus kiiresti ega oluliselt.

Covid-19 pandeemia on näidanud, et ettenägematud sündmused, nagu epideemilised haiguslained, võivad mõjutada oodatavat eluiga. Samuti valitseb suur ebakindlus seoses erinevate arengutega, nagu kliimamuutused, mis võivad samuti mõjutada oodatavat eluiga ja seega ka pensionile jäämist.

See areng võib avaldada mõju finantsturule, kuna kindlustus- ja pensionipakkujad peavad oma arvutusi ja reserve korrigeerima. Lisaks võib pikem oodatav eluiga kaasa tuua ka suurema nõudluse pikaajaliste finantstoodete ja investeeringute järele.

Oodatava eluea areng on seega oluline tegur, mida peavad finantseksperdid pidevalt jälgima, et teha pensioni- ja investeerimisstrateegiaid kavandades teadlikke otsuseid.

Lugege lähteartiklit aadressil www.srf.ch

Artikli juurde