Inflatsiooni ja koroonapandeemia ajal säästmise tähtsus: sakslased reageerivad finantsebakindlusele nii.
www.merkur.de raporti kohaselt on hädaolukordadeks säästmine alati hea mõte, eriti arvestades praegust inflatsiooni. Paljud sakslased on koroonapandeemia ajal rohkem raha säästnud. Bundesbanki uuringu kohaselt on Saksamaa arvelduskontode keskmine sääst oluliselt suurenenud. Kuigi kõrgemad energia- ja toiduhinnad muudavad säästmise keerulisemaks, näitavad sakslased, eriti Z-põlvkond, endiselt eeskujulikku säästmiskäitumist. Keskmine sääst kasvas pandeemia ajal märkimisväärselt. Säästmise kasvu võib täheldada ka pärast pandeemiat ja kõrge hinnainflatsiooni ajal. Kokkuhoid varieerub sõltuvalt vanuserühmadest, koolist ja kutseõppest. Näiteks…

Inflatsiooni ja koroonapandeemia ajal säästmise tähtsus: sakslased reageerivad finantsebakindlusele nii.
Vastavalt aruandele www.merkur.de,
Hädaolukordadeks säästmine on alati hea mõte, eriti praeguse inflatsiooni korral. Paljud sakslased on koroonapandeemia ajal rohkem raha säästnud. Bundesbanki uuringu kohaselt on Saksamaa arvelduskontode keskmine sääst oluliselt suurenenud. Kuigi kõrgemad energia- ja toiduhinnad muudavad säästmise keerulisemaks, näitavad sakslased, eriti Z-põlvkond, endiselt eeskujulikku säästmiskäitumist.
Keskmine sääst kasvas pandeemia ajal märkimisväärselt. Säästmise kasvu võib täheldada ka pärast pandeemiat ja kõrge hinnainflatsiooni ajal. Kokkuhoid varieerub sõltuvalt vanuserühmadest, koolist ja kutseõppest. Näiteks 16-24-aastaste arvelduskonto jääk on keskmiselt 1400 eurot, 55-64-aastastel aga on kontol keskmiselt 3100 eurot.
See suurenenud sääst võib avaldada pikaajalist mõju turule ja finantssektorile. Kuna tarbijate kulutused on mõjutatud, on võimalik, et see mõjutab ka järgtööstusi. Pankadel võib tekkida vajadus kohandada oma strateegiaid, et tulla toime oma klientide kasvavate säästudega. Kokkuvõttes võib kõrgenenud säästmismäär avaldada Saksamaa finantsturule pikaajalist mõju.
Loe allikaartiklit aadressil www.merkur.de