PISA tulemuste areng Saksamaal: Finantsekspert analüüsib languse põhjuseid ja kutsub üles investeerima haridussüsteemi.

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ajalehe www.n-tv.de teatel on Saksamaal käes järgmine PISA šokk. PISA šokk oli juba 2001. aastal, kui Saksamaal läks oodatust kehvemini. Järgnevatel aastatel tehti edusamme, kuid langus algas hiljemalt 2012. aastal. Pandeemia süvendas jõudluse langust veelgi, kuid see ei olnud ainus põhjus. Saksamaa koolisüsteemis napib oskustöölisi ning tulemusi mõjutab ka kasvav ränne. Sisserändaja taustaga lapsed esinevad mõnikord PISA uuringutes palju kehvemini, mis on samuti seotud sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesusega. Investeeringud Saksamaa haridussüsteemi jäävad OECD keskmisele kõvasti alla, kuid raha üksi...

Gemäß einem Bericht von www.n-tv.de, Deutschland erlebt den nächsten PISA-Schock. Schon im Jahr 2001 gab es einen „PISA-Schock“, als Deutschland schlechter abschnitt als erwartet. In den folgenden Jahren konnten Fortschritte verzeichnet werden, doch spätestens 2012 begann der Abschwung. Die Pandemie verschärfte den Leistungsabfall zusätzlich, führte aber nicht alleine dazu. Es fehlen Fachkräfte im deutschen Schulsystem, und die steigende Migration hat ebenfalls Einfluss auf die Ergebnisse. Kinder mit Migrationshintergrund schneiden in den PISA-Studien teilweise sehr viel schlechter ab, was auch mit sozialer Ungleichheit und Armut zusammenhängt. Die Investitionen in das deutsche Bildungssystem liegen deutlich unter dem OECD-Durchschnitt, doch allein Geld wird …
Ajalehe www.n-tv.de teatel on Saksamaal käes järgmine PISA šokk. PISA šokk oli juba 2001. aastal, kui Saksamaal läks oodatust kehvemini. Järgnevatel aastatel tehti edusamme, kuid langus algas hiljemalt 2012. aastal. Pandeemia süvendas jõudluse langust veelgi, kuid see ei olnud ainus põhjus. Saksamaa koolisüsteemis napib oskustöölisi ning tulemusi mõjutab ka kasvav ränne. Sisserändaja taustaga lapsed esinevad mõnikord PISA uuringutes palju kehvemini, mis on samuti seotud sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesusega. Investeeringud Saksamaa haridussüsteemi jäävad OECD keskmisele kõvasti alla, kuid raha üksi...

PISA tulemuste areng Saksamaal: Finantsekspert analüüsib languse põhjuseid ja kutsub üles investeerima haridussüsteemi.

Ajalehe www.n-tv.de teatel on Saksamaal käes järgmine PISA šokk. PISA šokk oli juba 2001. aastal, kui Saksamaal läks oodatust kehvemini. Järgnevatel aastatel tehti edusamme, kuid langus algas hiljemalt 2012. aastal. Pandeemia süvendas jõudluse langust veelgi, kuid see ei olnud ainus põhjus. Saksamaa koolisüsteemis napib oskustöölisi ning tulemusi mõjutab ka kasvav ränne. Sisserändaja taustaga lapsed esinevad mõnikord PISA uuringutes palju kehvemini, mis on samuti seotud sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesusega. Investeeringud Saksamaa haridussüsteemi jäävad OECD keskmisele kõvasti alla, kuid raha üksi probleemi ei lahenda. Eelkõige tuleb parandada alusharidust ja laste eest hoolitsemist.

PISA uuringu tulemused näitavad, et Saksamaal on juba kümmekond aastat olnud selge suundumus haridustulemuste halvenemisele, mida pandeemia on veelgi süvendanud. Samuti on olulised teemad, millega arvestada lasteaedade vähest personali ja keskendumist hooldusele, mitte haridusele. Muutused ja investeeringud haridussüsteemi peavad olema struktuursed ja pikaajalised.

Üldiselt on PISA uuring näidanud, et Saksamaa vajab kiiresti reforme hariduse ja koolide vallas, et leevendada sotsiaalset ebavõrdsust ja parandada haridustulemusi. On oluline, et Saksamaa haridussüsteem investeeriks nii alusharidusesse kui ka kooliharidusse, et parandada laste tulevikuväljavaateid. See ei nõua mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid ka struktuurimuutusi ja sisserändaja taustaga laste paremat integreerimist.

Lugege allikaartiklit aadressil www.n-tv.de

Artikli juurde