Olulisuse analüüs: ESRSi tõhusa rakendamise ja keskendunud jätkusuutlikkuse strateegia võti

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

CSRD ja ESRS esitavad ettevõtetele uusi väljakutseid jätkusuutlikkuse aruandluse valdkonnas. Eesmärk selle taga: muuta EL-i ettevõtete jätkusuutlikkus palju läbipaistvamaks ja vältida rohepesu. CSRD ja ESRS tähendavad aga lisapingutust ettevõtetele endile. Seetõttu on oluline valmistuda juba praegu eelseisvateks muutusteks. Selgitage hetkeseis olulisuse analüüsiga Alates 1. jaanuarist 2025 peavad kõik ettevõtted, kus töötab üle 250 töötaja, koostama jätkusuutlikkuse aruande. 2024. aastast EL-i suurkorporatsioonidele juba kehtinud, mõjutab järgmisest aastast oluliselt mitmeid ettevõtteid. Aastaga 2026…

Mit der CSRD und der ESRS kommen für Unternehmen neue Herausforderungen im Bereich der Nachhaltigkeitsberichterstattung zu. Das Ziel dahinter: Die Nachhaltigkeit von Betrieben in der EU deutlich transparenter zu machen und Greenwashing zu vermeiden. Für die Unternehmen selbst bedeuten CSRD und ESRS aber zusätzlichen Aufwand. Daher ist es wichtig, sich bereits jetzt auf die kommenden Änderungen vorzubereiten. Mit einer Wesentlichkeitsanalyse den Ist-Zustand ermitteln Schon ab dem 01.01.2025 müssen alle Unternehmen mit mehr als 250 Mitarbeitern einen Nachhaltigkeitsbericht erstellen. Was für große Konzerne in der EU bereits seit 2024 gilt, betrifft ab dem kommenden Jahr also deutlich mehrere Betriebe. Mit 2026 …
CSRD ja ESRS esitavad ettevõtetele uusi väljakutseid jätkusuutlikkuse aruandluse valdkonnas. Eesmärk selle taga: muuta EL-i ettevõtete jätkusuutlikkus palju läbipaistvamaks ja vältida rohepesu. CSRD ja ESRS tähendavad aga lisapingutust ettevõtetele endile. Seetõttu on oluline valmistuda juba praegu eelseisvateks muutusteks. Selgitage hetkeseis olulisuse analüüsiga Alates 1. jaanuarist 2025 peavad kõik ettevõtted, kus töötab üle 250 töötaja, koostama jätkusuutlikkuse aruande. 2024. aastast EL-i suurkorporatsioonidele juba kehtinud, mõjutab järgmisest aastast oluliselt mitmeid ettevõtteid. Aastaga 2026…

Olulisuse analüüs: ESRSi tõhusa rakendamise ja keskendunud jätkusuutlikkuse strateegia võti

CSRD ja ESRS esitavad ettevõtetele uusi väljakutseid jätkusuutlikkuse aruandluse valdkonnas. Eesmärk selle taga: muuta EL-i ettevõtete jätkusuutlikkus palju läbipaistvamaks ja vältida rohepesu. CSRD ja ESRS tähendavad aga lisapingutust ettevõtetele endile. Seetõttu on oluline valmistuda juba praegu eelseisvateks muutusteks.

Määrake hetkeseis olulisuse analüüsiga

Alates 1. jaanuarist 2025 peavad kõik ettevõtted, kus töötab üle 250 töötaja, koostama jätkusuutlikkuse aruande. 2024. aastast EL-i suurkorporatsioonidele juba kehtinud, mõjutab järgmisest aastast oluliselt mitmeid ettevõtteid. Aastaks 2026 peavad kõik kapitaliturule orienteeritud VKEd järgima ka CSRD ja ESRSi. Seega on ettevõtetel viimane aeg pöörduda selliste ekspertide poole nagu  neoverv.com/esrs-materiality-analysissaada üksikasjalikumat teavet ja töötada välja sobiv strateegia. Olulisuse analüüsi esimeses etapis tuleb välja selgitada huvirühmad.

Jätkusuutlikkuse aruanne on oluline muu hulgas järgmistele sidusrühmadele:

  • Investoren
  • Kunden
  • Regulierungsbehörden
  • NGOs
  • Mitarbeiter
  • Lieferanten
  • Banken

Järgmises etapis saab ESG kriteeriumid määratletud sihtrühma põhjal määratleda. Kolm sammast keskkond, tervis ja sotsiaalne mängivad jätkusuutlikkuse aruandes olulist rolli. Sel viisil peaksid ettevõtted suutma siduda jätkusuutlikkust enama kui lihtsalt keskkonnakaitsega. Ainult kolmandas olekus esitatakse praegune olek olulisuse maatriksi abil. See maatriks on seejärel jätkusuutlikkuse strateegia prioriteetide seadmise aluseks.

Just nii oluline on jätkuv olulisuse analüüs jätkusuutlikkuse aruandluse jaoks

CSRD aruanne muutub paljude ettevõtete jaoks kohustuslikuks osaks majandusjuhtimise aruandest. Selleks, et tegevusaasta lõpupoole pingutus oleks võimalikult madal, on pidev olulisuse analüüs ülioluline. See annab teavet ettevõtte erinevate andmete ja suundumuste kohta.

  • Outside-In-Perspektive: Diese betrachtet, wie externe ESG-Kriterien den Geschäftsverlauf, das Ergebnis oder die allgemeine Lage des Unternehmens beeinflussen.
  • Inside-Out-Perspektive: Diese untersucht, wie die Geschäftstätigkeit und Produkte des Unternehmens die Umwelt und Gesellschaft beeinflussen.

See ennetav lähenemine võimaldab meil muutuvatele tingimustele paindlikult reageerida ja jätkusuutlikkust veelgi optimeerida. Kokku peab olulisuse analüüs hõlmama kahtteist ESRSi teemat. Kui see nii ei ole, võib jätkusuutlikkuse aruande liigitada vastuvõetamatuks. Samuti on oluline sidusrühmade aktiivne kaasamine analüüsi. Tervikliku jätkusuutlikkuse aruandluse jaoks peab olemas olema ka nn topeltolulisus.