Üks aasta seakatku Hessenis: põllumehed olelusvõitluses!
Aasta pärast esimest sigade Aafrika katku juhtumit Hessenis: ülevaade mõjudest põllumeestele ja uutest meetmetest.

Üks aasta seakatku Hessenis: põllumehed olelusvõitluses!
15. juunil 2022 kinnitati Hessenis esimene sigade Aafrika katku (ASK) juhtum. Sellest ajast peale on väga nakkav viirusinfektsioon piirkonda tugevalt mõjutanud. Sajad metssead hukkusid ja tuhandeid kodusigu tuli tappa. Need arengud viisid selleni, et paljud põllumehed loobusid oma ärist. Hirm edasiste nakatumiste ees ja rahaline koormus on suur.
Vastutavad ametiasutused on kehtestanud keelutsoonid, mis on kehtestanud olulisi piiranguid põllumeestele, jahimeestele ja kohalikele elanikele. 2025. aasta mai lõpuks oli materiaalsetesse ressurssidesse nagu piirded investeeritud juba üle 20 miljoni euro. Valju hessenschau.de Viiruse leviku tõkestamiseks ehitati umbes 280 kilomeetrit alalist tara ja umbes 300 kilomeetrit mobiilset elektritara.
Hesseni hetkeolukord
Kuigi piirkondlikult on mõned piirangud tühistatud, on paljud põllumehed rahalistes raskustes. Eriti 3. keelutsoonis ei saanud tapamajade farmerid oma loomade eest raha, mistõttu paljud seakasvatusest loobusid. Hesseni lõunaosas avastatakse igal nädalal 50–100 surnud metssiga. Alates 2024. aasta juunist on ASF-i surnud üle 2000 metssiga ning kokku on leitud üle 5000 korjuse või rümbaosa. Need arvud näitavad, et ASF on jätkuvalt põllumajanduse suur probleem.
Metssigade küttimine on nüüdseks muutunud hädavajalikuks. Kui algselt kehtis mõnes piirkonnas jahikeeld, siis nüüd tuleb paljusid metssigu küttida, et vähendada populatsiooni ja minimeerida kodusigade uuesti nakatumise ohtu. Kütitud metssigu tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks. Alates 2025. aasta märtsi keskpaigast on keelutsoonides lastud üle 2400 metssea.
Ennetavad meetmed ja väljakutsed
ASF ei saa inimestele edasi kanduda, mis tähendab, et sealiha inimtoiduks ei ole ohtu. Sellegipoolest on viiruse levikuteed otsese kontakti, saastunud esemete või toidu kaudu tõsine probleem. Eriti kriitiline on patogeeni pikaajaline ellujäämine, mis võib kesta nädalaid kuni kuid keskkonnas ja aastaid külmutatud lihas. Need tingimused nõuavad seafarmides rangeid hügieeni- ja bioohutusmeetmeid.
Võimud on väga mures, et viirust tuuakse taas väljastpoolt. Sigade katk on teistes Euroopa piirkondades esinenud viis aastat, mis muudab Hesseni olukorra veelgi suuremaks. The BMEL on loonud kriisimeeskonna, et võtta edasiste puhangute korral asjakohaseid meetmeid ning edastada regulaarselt teavet ELile ja kaubanduspartneritele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pärast aastast Hessenis ASF-iga tegelemist on jäänud palju väljakutseid. Kuigi võimud jätkavad aktiivset võitlust viiruse leviku vastu, on murelikud küsimused seakasvatuse tuleviku ja kahjustatud piirkondade konkurentsivõime kohta endiselt aktuaalsed.