Energia üleminek: kulude plahvatus ähvardab roheliseks muutumist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa seisab silmitsi tohutu väljakutsega: 1,2 triljonit eurot energia üleminekuks. Millised on tagajärjed? Uurige sellest poliitikaartiklist.

Deutschland steht vor einer enormen Herausforderung: 1,2 Billionen Euro für die Energiewende. Welche Folgen hat das? Finde es heraus in diesem Politik-Artikel.
Saksamaa seisab silmitsi tohutu väljakutsega: 1,2 triljonit eurot energia üleminekuks. Millised on tagajärjed? Uurige sellest poliitikaartiklist.

Energia üleminek: kulude plahvatus ähvardab roheliseks muutumist!

Saksamaal energia ülemineku kulud aastaks 2035 on hinnanguliselt üle 1,2 triljoni euro. Audiitorite hinnangul on pooled vajalikest investeeringutest juba puudu, mis tekitab küsimusi rahastamise osas. Eksperdid nagu majandusteadlane prof Clemens Fuest hoiatavad majandusbuumi puudumise eest, sest paljud investeeringud asendavad olemasolevaid tootmisvõimsusi, mitte ei loo neid juurde. See toob lubatud majandusbuumi asemel kaasa majandusliku koormuse.

Arutelu selle üle, kes lõpuks kulud kannab, on jätkuvalt tihe. Poliitikud olid lubanud majanduse taastumist energia üleminekuga, kuid kriitikud nagu Fuest rõhutavad, et see on ebareaalne. Söe- ja tuumaelektrijaamade ning muu infrastruktuuri majandusliku potentsiaali kokkuvarisemine seab Saksamaale suuri väljakutseid.

Rõhutatakse, et Saksamaa peab jääma atraktiivseks investeerimiskohana, et kaasata erakapitali. Vastasel juhul võivad kahanevad erainvesteeringud suureneda. Isegi nõutavate 1,2 triljoni euro suuruste investeeringute juures on professor Jens Südekum optimistlik ja selgitab, et see on sisemajanduse koguprodukti arvestades teostatav. Ta näeb investeeringutes võimalust kasvuks, väärtuse loomiseks ja ekspordi suurendamiseks.

Esile tõstetakse ka majandusteadlase Veronika Grimmi hoiatust riigi mõju suurenemise ja keeruliste rahastamisprogrammide eest. Selles rõhutatakse erainvesteeringute edendamise tähtsust ja tuginemist tõestatud lahendustele, nagu kapitaliturgude liit ja atraktiivsed maksutingimused. Kriitika on suunatud ettearvamatutele raamtingimustele, mis võivad erainvestoreid heidutada ja seeläbi majanduskasvu pärssida.