Edukas teraviljasaak: nisu õitseb vaatamata kuumale suvele Nordrhein-Westfalenis!

Edukas teraviljasaak: nisu õitseb vaatamata kuumale suvele Nordrhein-Westfalenis!

Teraviljasaak Nordrhein-Westfalenis on täies hoos. Praegu keskenduvad põllumehed nisu koristamisele, mida peetakse kõige olulisemaks teraviljaks. Vastavalt Lõuna-Saksamaa ajaleht Sügisel külvatud talinisu saagid annavad rahuldavaid tulemusi. Küll aga võivad saagikust mõjutada vihmavee puudumine ja mõne päeva kõrge temperatuur.

Nordrhein-Westfalenis kasvatatakse nisu peaaegu poolel põllumaast. Talioder koristati suhteliselt varakult ja suuremate probleemideta. Selle kultuuri saagikus on mõnikord üle riigi keskmise. Lähinädalatel koristatakse ka teist tüüpi teravilja nagu kaer, rukis, tritikale (loomasööt) ja raps, maisi koristusaeg on aga alles sügis.

Positiivsed saaginäitajad Nordrhein-Westfalenis

Vaatamata rasketele ilmastikuoludele saavutasid Nordrhein-Westfaleni põllumehed hea teraviljasaagi ja rapsisaagi. Vastavalt avaldusele Nordrhein-Westfaleni osariik Teravilja on tänavu koristatud juba 3,93 miljonit tonni. See tähendab ligikaudu 11% kasvu võrreldes eelmise aastaga. Eriti rõõmustav on nisusaak, mis ulatub 2,15 miljoni tonnini, kasvades 17,5%, mis on kõrgeim saak alates 2016. aastast.

Talinisu pindalasaak on 8,7 tonni hektarilt, mis on 12,2% rohkem kui 2021. aastal. Positiivset arengut näitab ka suvinisu, mis on kasvanud umbes 22% võrra 6 tonnini hektarilt. Talioder saavutas 7,9 tonni hektari kohta, mis on ligikaudu 9% rohkem kui eelmisel aastal, samas kui talioder 5,9 tonni hektari kohta, mis on 2021. aastaga võrreldes 20% rohkem.

Tuleviku väljakutsed ja ilmastikutingimused

Meeldivat saaki näitavad ka teised teraviljad: rukis rekordiliselt 7 tonni ringis ja tritikale 6,8 tonni hektarilt. Kaer näitas isegi 24% tõusu ja saavutas 5,7 tonni saagi. Varasuvest saati valitsenud kuumus ja põud avaldavad aga negatiivset mõju kartuli, maisi ja suhkrupeedi kasvule.

Kergetel liivastel muldadel on mais kohati täiesti ära kuivanud ja juba tehakse sundkoristusi. Taimekasv on hilissuvel peaaegu kõikjal riigis seiskunud. Tuleviku jaoks rõhutab minister Silke Gorißen vajadust põllumajanduse suurema planeerimiskindluse järele. Sellised väljakutsed nagu püsiv kuumus, kasvavad energiakulud ja väetiste hinnad seavad tööstusele suuri ülesandeid.

Põllumajandusministeerium kavandab nende väljakutsete lahendamiseks meetmeid põllumajanduse digitaliseerimise edendamiseks ja veevarude parandamiseks.