EL õigel teel: 2030. aasta kliimaeesmärgid võivad saada reaalsuseks – aga kuidas?

EL õigel teel: 2030. aasta kliimaeesmärgid võivad saada reaalsuseks – aga kuidas?

Euroopa Komisjon on optimistlik, et EL suudab saavutada oma 2030. aasta kliimaeesmärgi. Ühenduse eesmärk on praegu vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 54% võrra võrreldes 1990. aastaga, mis on veidi alla 55% eesmärgi. See hinnang põhineb liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade (NECP) analüüsil, kusjuures komisjon rõhutab, et eesmärkide saavutamise eest vastutavad kõik riigid. Kuigi heitkoguseid on alates 1990. aastast vähendatud 37%, on majandus kasvanud peaaegu 70%, mis rõhutab seost kliimameetmete ja majanduse edusammude vahel, ütles ELi kliimavolinik Wopke Hoekstra.

Siiski tuleb ületada olulisi väljakutseid. Mitmes sektoris, nagu transport, hooned ja põllumajandus, mis on kliimaeesmärkide saavutamiseks üliolulised, on veel puudujääke. Eriti silmatorkav on see, et lõhe taastuvenergia eesmärkides on vaid 1,5%, mis on edusammude positiivne näitaja. Energiatõhususe oluliseks parandamiseks on aga vaja otsustavamaid meetmeid. Roheline kokkulepe, keskne vahend heitkoguste vähendamiseks, näeb ette uued nõuded erinevatele valdkondadele. Sellegipoolest on kliimaseaduste rakendamine liikmesriikides endiselt suur väljakutse.

Plaanide ja sihtläbirääkimiste puudumine

Eriti kriitiline on see, et Belgia, Eesti ja Poola NECP-d on veel pooleli. Kuigi nende üldised eesmärgid on juba komisjoni hinnangusse lisatud, nõuab ta kavade viivitamatut esitamist. ELi pikaajalise eesmärgi saavutamiseks saada 2050. aastaks kliimaneutraalne eesmärk on komisjoni eesmärk vähendada heitkoguseid 2040. aastaks vähemalt 90%. Mõned liikmesriigid ja Euroopa Parlament peavad seda nõuet aga liiga ambitsioonikaks.

Läbirääkimised 2040. aasta eesmärgi ümber on osutunud keeruliseks, sest mõned liikmesriigid peavad seda eesmärki ebarealistlikuks. Ametlik deklaratsioon kliimaeesmärgi kohta, tuntud ka kui riiklikud määratud panused (NDC), on oodata hiljemalt selle aasta septembris. Esialgselt veebruariks määratud esitamise tähtaeg ületati, rõhutades olukorra kiireloomulisust.

Edusammud ja väljavaated

EL Keskkonnaagentuuri raport viitab edusammudele heitkoguste vähendamisel, kuid mõned eksperdid suhtuvad Euroopa Komisjoni usaldusse skeptiliselt. Nende hinnangul võis peaaegu eesmärkide saavutamist praktikas vaadelda kui ebaõnnestumist. Samal ajal ennustab Maailma Ilmaorganisatsiooni raport järgmiseks viieks aastaks uut globaalset temperatuurirekordit, mis rõhutab kiireloomulist tegutsemist.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi EL on oma kliimaeesmärkide saavutamise poole liikumas, on soovitud kliimaneutraalsuse tagamiseks aastaks 2050 vaja märkimisväärseid, kõigi liikmesriikide ühiseid ja koordineeritud jõupingutusi. Väljakutsed on mitmekesised, kuid tee säästvama Euroopa poole ei ole ebareaalne ega vajalik.

Lisateavet ELi kliimaeesmärkide väljatöötamise kohta leiate artiklitest alates Öko test ja Aeg.