ELi tippkohtumine Brüsselis: vaidlus relvade ja raha üle Euroopa jaoks!

EL-i liidrid jõudsid Brüsselis toimunud tippkohtumisel kokkuleppele uute relvade ostmises, et tõsta Euroopa kaitsevõimet. Seda otsust tervitab EL Komisjon, kelle hinnangul tuleb järgmise kümne aasta jooksul relvastusprojektidesse investeerida täiendavalt 500 miljardit eurot, et saavutada selliseid eesmärke nagu Euroopa õhutõrje ja idapiiride kindlustamine. Selgusetuks jääb aga kaks keskset küsimust: kes peaks tootma sõjavarustust ja kuidas tagatakse selle rahastamine?

Tippkohtumine toimus Palais d’Egmontis eesmärgiga luua konfidentsiaalne õhkkond. Arutelu käigus arutati ka USA presidendi Donald Trumpi üleskutset NATO riikidele tõsta oma kaitsekulutusi 5 protsendini SKTst. Sellega seoses märkis kantsler Olaf Scholz, et Saksamaa täidab napilt NATO kvooti, ​​samas kui seitsmel EL-i riigil on see puudu.

Fookuses Euroopa kaitsekulutused

Ukrainas käimasoleva sõja kontekstis näitavad EL-i liikmesriikide 2024. aasta kaitse-eelarved selget kasvutendentsi. Seda lähenemist kujundavad geopoliitilised pinged, NATO kohustused ja riiklikud prioriteedid. Näiteks Poola on otsustanud tõsta oma kaitsekulutusi 3 protsendini SKTst. Teised riigid nagu Slovakkia, Sloveenia, Läti ja Rumeenia sihivad samuti jõuda 2% piirini. Rumeenia suurendas oma 2022. aasta eelarvet 14%.

Samuti on selgeks saamas väljakutsed Prantsuse-Saksamaa partnerluses, eriti kaitseprojektides, nagu Future Combat Air System (FCAS) ja Main Ground Combat System. Aastateks 2021–2027 8 miljardi euro suuruse Euroopa Kaitsefondi eesmärk on tugevdada kaitsetehnoloogiat ja -tööstust, samal ajal kui Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Poolas on kavandatud eelarve märkimisväärset suurendamist. Saksamaa kavatseb lisada eelarvesse täiendavalt 100 miljardit eurot, et saavutada NATO eesmärk 2% SKTst.

Keskseks jääb ka arutelu uute relvade rahastamise üle. President Macron nõuab rohkem Euroopa rahastamist ja jagatud võla tasumist, Saksamaa, Holland ja Austria on sellele vastu. Scholz on selgelt öelnud, et EL-il ühist võlga ei tule. Arutatakse ka Euroopa Investeerimispanga võimalikku ümberehitamist, et võimaldada relvade rahastamist, kuid sellele osutatakse vastupanu, kuna panka tuntakse eelkõige „kliimapangana“.

Need arengud viitavad sügavale nihkele Euroopa kaitsestrateegias, mida tugevdavad geopoliitiline tegelikkus ja surve NATO-le ühtse kaitsepoliitika elluviimiseks. Jääb üle oodata, kuidas ELi liikmesriigid esilekerkivatele väljakutsetele reageerivad.