EL-i komisjon plaanib edasi lükata: tarneahela seadus kriitika all!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Euroopa Komisjoni president von der Leyen tutvustab uusi majandusmeetmeid, sealhulgas muudatusi tarneahela seaduses.

EU-Kommissionspräsidentin von der Leyen präsentiert neue Wirtschaftsmaßnahmen, einschließlich Änderungen am Lieferkettengesetz.
Euroopa Komisjoni president von der Leyen tutvustab uusi majandusmeetmeid, sealhulgas muudatusi tarneahela seaduses.

EL-i komisjon plaanib edasi lükata: tarneahela seadus kriitika all!

26. veebruaril 2025 tutvustas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen uusi EL-i plaane, mis hõlmavad kaugeleulatuvaid muudatusi tarneahelaõiguse valdkonnas. Sellest tulenevalt tuleks seaduse vastuvõtmine kahe aasta võrra edasi lükata ja selle kujundus tühistada. Need meetmed said SPD ja roheliste terava kriitika osaliseks.

Muudatuste keskne mõte on see, et edaspidi peaksid inimõiguste ja keskkonnastandardite järgimise tagama vaid otsesed äripartnerid. See piirab oluliselt kaitset kogu tarneahelas. Lisaks tuleb lihtsustada jätkusuutlikkuse aruandlusnõudeid, et kohaneda Euroopa majandusega, mis nõuab bürokraatia vähendamist.

Tarneahela seadus: varasemad puudused ja kriitika

Saksamaa tarneahela seaduses, mis jõustus 1. jaanuaril 2022, on olulisi lünki, eriti mis puudutab keskkonnakaitset ja inimõigusi, nagu näiteks Greenpeace teatatud. Standardite kontroll toimub ainult väärtusahela lõpus, mis tähendab, et paljudele keskkonnakahjudele, mis tavaliselt tekivad tarneahela alguses, ei võeta piisavalt tähelepanu.

Seadus kehtib vaid otsetarnijatele, mis tähendab, et ettevõtted peavad tegutsema vaid siis, kui on põhjendatud kahtlus keskkonnakahju tekitamises. See on märkimisväärne nõrkus, kuna keskkonnaaspekte võetakse arvesse väga piiratud ulatuses ja mõned riskisektorid, näiteks tekstiilitööstus, on eeskirjadest välja jäetud.

Lisaks puuduvad konkreetsed vastutuse eeskirjad hoolsuskohustuse rikkumise eest. Ettevõtete vastutusele võtmine on keeruline, mistõttu on raske tagada standardite jõustamine ning inimõiguste ja keskkonna kaitsmine. Alates 1. jaanuarist 2023 registreeritakse esialgu vaid ligikaudu 600 enam kui 3000 töötajaga ettevõtet, mis on pälvinud kriitikat. Greenpeace nõuab, et edaspidi tuleks seadusesse lisada ka väiksemad riskantsete sektorite ettevõtted, kuna see on vajalik keskkonnakaitse ja inimõiguste valdkonna igakülgsete paranduste saavutamiseks.

Sellised ettevõtted nagu Symrise, Tchibo ja Beckers Bester on juba nõudnud nende puuduste kõrvaldamiseks seaduste parandamist.