EL tarneahela direktiiv: oht keskmise suurusega ettevõtetele ja töökohtadele!

EL tarneahela direktiiv: oht keskmise suurusega ettevõtetele ja töökohtadele!

Majandussenat kritiseerib teravalt EL-i tarneahela direktiivi, mis kehtib alates 25. juulist 2024. Selle direktiivi, mida tuntakse ettevõtete jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiivina (CSDDD), eesmärk on tagada inimõigused, tõsta keskkonnastandardeid ja vältida lapstööjõu kasutamist. Valju Leadersnet hoiatab ettevõtlusorganisatsiooni, et direktiiv kujutab endast ohtu keskklassile, jõukusele ja töökohtadele.

CSDDD nõuab üle 1000 töötaja või üle 450 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõtetelt oma globaalse tarneahela inimõiguste ja keskkonnariskide jälgimist. Praktikas võib see aga panna väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) vastuvõetamatu koormuse. Majandusasjade senati esimees Hans Harrer kirjeldab direktiivi kui "bürokraatlikku koletist", mis valdab keskmise suurusega ettevõtteid.

Bürokraatia ja teostatavuse kriitika

Direktiiviga seotud nõuded on keerulised. Ettevõtted peavad rakendama riskipõhist süsteemi, et tuvastada ja ennetada inimõiguste rikkumisi ja keskkonnakahju. See hõlmab muu hulgas riskianalüüse, ennetusmeetmeid ja kaebuste esitamise korra kehtestamist. Väikeettevõtetel pole aga sageli nende nõuete täitmiseks vajalikke inim- ega rahalisi ressursse CSR Saksamaal.

Kuigi direktiiv kehtib ELis asuvate ettevõtete suhtes, hõlmab see ka kolmandate riikide ettevõtteid, kui neil on ELis asjakohane müük. See määrus võib kaasa tuua Euroopa ettevõtete massilise lahkumise keerulistelt turgudelt, millest võivad kasu saada autoritaarsed osalejad ja ebaeetilised ettevõtted.

Majanduslik mõju ja nõudmised

Majandussenat kritiseerib läbipaistvuse ja kontrollivõimaluste puudumist, mis kujutavad endast riske jätkusuutlikele Euroopa ettevõtetele. "Selle asemel, et tugevdada standardeid, võib direktiiv põhjustada majanduslikku kahju," selgitab Harrer. Organisatsioon näeb ohtu, et uued eeskirjad võivad kujutada endast sammu tagasi naiste õiguste, laste tööjõu ja ökoloogiliste standardite osas.

Senat nõuab oma avalduses tarneahela direktiivi täielikku tühistamist ja bürokraatia vähendamist. Täiendavad nõudmised hõlmavad VKEdele investeerimisstiimulite loomist ja õiglase kaubanduse lepingute laiendamist. Samuti tuleks vältida EL-i nõuete riiklikku ületäitmist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi CSDDD eesmärk on sotsiaalne õiglus ja keskkonnasäästlikkus, seisavad selle rakendamisel ees suured väljakutsed – eelkõige keskmise suurusega ja väikeettevõtete jaoks.