Suche
Mein Konto
EL kavatseb keelustada sisepõlemismootorid: mõjutatud on rendiautod ja ettevõtete sõidukipargid!
EL kavatseb alates 2030. aastast keelustada sisepõlemismootorid rendiautode ja ettevõtete autoparkide jaoks, millel on autotööstusele kaugeleulatuv mõju.
EL kavatseb keelustada sisepõlemismootorid: mõjutatud on rendiautod ja ettevõtete sõidukipargid!
EL-i Komisjon plaanib aastaks 2030 ulatuslikku sisepõlemismootorite keelustamist rendiautode pakkujatele ja ettevõtete autoparkidele. See tähendab, et see puudutab umbes 60 protsenti uute autode ärist, samas kui eraklientide osa jääb mõjutamata. Eelmisel aastal müüdi ELis kokku 10,6 miljonit sõidukit. Uus määrus esitatakse hilissuvel enne parlamendi otsustusprotsessi algust. Projekti peavad heaks kiitma nii EL Nõukogu kui ka EL Parlament.
EL on juba otsustanud sisepõlemismootoriga autode uute registreerimise üldise keelustamise kohta alates 2035. aastast. Sellega seoses pooldab EPP selle määratluse nõrgendamist, et tagada avatus tehnoloogiale, mis hõlmab ka CO2-neutraalseid kütuseid. Põlemismootorite keelustamise vastu võtab sõna ka Austria kantsleripartei ÖVP.
Vastupidavus projektile
Euroopa Parlamendi liige Markus Ferber on pöördunud komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poole palvega plaanidest loobuda. Ferber hoiatas, et kvootide täitmiseks ostetakse ainult elektriautosid. Kriitilisi hääli tuleb ka rendiautotööstusest: Sixti boss Nico Gabriel kirjeldas keeldu kui ebapraktilist ja tõi esile ebapiisava laadimisinfrastruktuuri ELis. Gabriel kardab, et uute meetmete tõttu võivad rendiautode kulud tõusta.
Kuid arutelu ulatub rendiautotööstusest kaugemale. Kogu ELis kaalutakse sisepõlemismootorite järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise mõju juhtidele, tootjatele ja keskkonnale. EL on teatanud, et elektriautode heitgaasid on väiksemad kui nende sisepõlemismootoriga autodel. Aastaks 2035 on plaanis ka laadimisinfrastruktuuri laiaulatuslik laiendamine: laadimispunktid paigaldatakse maanteedele iga 60 kilomeetri järel ja vesinikutanklad iga 150 kilomeetri järel. Investeerimiskulud selleks on hinnanguliselt 15 miljardit eurot.
Turu arengud ja tehnoloogiline avatus
Teine oluline fakt on see, et pistikhübriidid ei pruugi olla enam lubatud alates 2035. aastast. Kütuste CO2 maks tõstetakse 55 euroni tonni kohta aastaks 2025. Samal ajal saavad elektriautode omanikud kasu kasvuhoonegaaside boonusest, mis tuleneb CO2 sertifikaatidest. EL-i eesmärk on muuta autotööstus tuleviku jaoks sobivaks, kusjuures sisepõlemismootorite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine lükatakse ajutiselt edasi.
Tootja juhiseid tuleks kohandada nii, et CO₂-eesmärgid tuleb saavutada kolme aasta jooksul, mitte iga-aastase perioodi jooksul. Sõltuvuse vähendamiseks Hiinast pärit toorainest on akutoormeks planeeritud 1,8 miljardit eurot. Lisaks läheb miljard eurot tulevikukindlate tehnoloogiate, näiteks autonoomse sõidu edendamiseks.
Need arengud ei ole aga riskivabad. Lühiajalises perspektiivis võiks töökohad mootoritootmises säilida, samas kui pikemas perspektiivis on oht tootmiskohtade sulgemiseks. Lisaks võib CO₂ eeskirjade võimalik nõrgenemine tõsiselt ohustada transpordis tekkivate heitkoguste vähendamist. Sünteetiliste kütuste (e-kütuste) kasutamist peetakse tootmises ebatõhusaks, kuna nende elujõulisus tulevikus on ebaselge. CDU ja autotööstus nõuavad planeerimise turvalisust, samas kui VDA pakub välja fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva alates 2045. aastast.
Ka avalik arvamus näitab osaliselt negatiivset suhtumist: sisepõlemismootorite keelustamise vastu on 44 protsenti juhtidest, plaane toetab vaid 17 protsenti. Poliitiline ebakindlus püsib, eriti arvestades Itaalia ja ELi konservatiivide üleskutseid olukorra parandamiseks.