Suche
Mein Konto
EL esitab kliimaseaduse: 2040. aastaks 90% vähem heitkoguseid!
Euroopa Komisjon esitab oma 2040. aasta kliimaeesmärgi vähendada drastiliselt kasvuhoonegaase. Kuumalaine Euroopas suurendab kiireloomulisust.
EL esitab kliimaseaduse: 2040. aastaks 90% vähem heitkoguseid!
3. juulil 2025 esitles EL-i komisjon eesotsas Ursula von der Leyeniga kliimaeesmärki aastaks 2040. Päeval, mil Brüsselis ja teistes Euroopa linnades registreeriti kuni 37-kraadine rekordtemperatuur, esitati ettepanek vastuseks sagenevatele ekstreemsetele ilmastikunähtustele, mida kliimamuutused veelgi teravdasid. Kuumalainet peetakse aasta üheks kuumemaks päevaks, mis rõhutab probleemi kiireloomulisust. EL on sunnitud võtma kliimameetmeid, kuna kliimamuutusi tajutakse üha enam reaalsusena ja paljud eurooplased kannatavad selle tõttu.
Uue seadusandliku ettepaneku eesmärk on vähendada kliimat kahjustavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid ELis 2040. aastaks 90% võrra võrreldes 1990. aastaga. See eesmärk on osa laiaulatuslikust strateegiast, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. ELi volinikud peavad ettepanekut vähendada heitkoguseid 90% võrra vajalikuks sammuks Pariisi kliimakokkuleppe nõuete toetamiseks.
Vastuoluline kliimaseadus
Uus kliimaseadus on aga vastuoluline. Kuigi EL-i kliimanõustamisnõukogu soovitab seada 2040. aasta miinimumeesmärgiks 90% eesmärgi, valitsevad liikmesriikide ja Euroopa Parlamendis erimeelsused. Sellised riigid nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Poola väljendavad muret, samas kui ELi nõukogu eesistujariik Taani üldiselt toetab seda eesmärki. Euroopa Parlamendi valimiste järgsed poliitilised muutused on mõjutanud kliimameetmete üle peetavat õhkkonda. Suurenev keskendumine majanduslikele aspektidele on viinud komisjonini mõningaid seadusi nõrgendama või tagasi võtma, eriti fraktsiooni PPE survel.
Föderaalvalitsus on lubanud toetada 2040. aasta eesmärki tingimusel, et ELi-välistes riikides kehtestatakse kliimaprojektide rahastamise eeskirjad, et kompenseerida heitkoguseid. Alates 2036. aastast peaksid EL-i riigid saama selliseid projekte rahastada, kusjuures need projektid katavad maksimaalselt kolm protsenti heitkogustest. EL-i kliimanõuandla hoiatab aga oma jõupingutuste “väljaostmise” eest, mis võib viia edasiste aruteludeni.
Avalik toetus ja järgmised sammud
Vaatamata liikmesriikide lahkarvamustele, näitab Eurobaromeetri uuring, et 80% ELi kodanikest toetab kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050. EL kavatseb esitada 2040. aasta eesmärgi ÜRO-le hilissuvel. Strateegia esimesed etapid näevad ette heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aastaga. Need meetmed hõlmavad söe, nafta ja gaasi tarbimise vähendamist, päikese-, tuule- ja veeenergiast saadava taastuvenergia kasutamise suurendamist ning heitkogustega kauplemise laiendamist.
ELi ees seisvad väljakutsed on tohutud. Järgmised arutelud parlamendis ja liikmesriikide vahel on sidusa ja tõhusa kliimapoliitika väljatöötamiseks üliolulised. Kell tiksub ja kliimamuutused on jätkuvalt pakiline probleem, mis nõuab viivitamatut ja tõhusat tegutsemist.
Kuna ELi riikidel on jätkuvalt ülesanne tegutseda kooskõlas kliimaeesmärkidega, jälgivad kodanikud ja eksperdid arenguid tähelepanelikult. Lahtiseks jääb küsimus, kas seatud eesmärgid on saavutatavad ja kas liikmesriigid on valmis astuma vajalikke samme tuleviku kindlustamiseks.
EL-i Komisjon on taas tõestanud, et kliimakaitse teema püsib poliitilises päevakorras, isegi kui tee sinnani on kivine. Loodetavasti võivad võetud meetmed viia tõsiste edusammudeni ja suurendada usaldust jätkusuutliku tuleviku vastu.