Suche
Mein Konto
EL esitab Putinile ultimaatumi – sõja laienemisel ähvardavad uued sanktsioonid!
EL suurendab survet Venemaale Ukraina konfliktis uute sanktsioonidega; Ultimaatum Putinile relvarahu saavutamiseks.
EL esitab Putinile ultimaatumi – sõja laienemisel ähvardavad uued sanktsioonid!
EL on Ukraina sõja järel märgatavalt suurendanud survet Venemaale. 15. mail 2025 kuulutati välja uus sanktsioonide pakett, mis on suunatud konkreetselt Venemaa varilaevastikule, mis mängib üliolulist rolli Lääne sanktsioonidest kõrvalehoidmisel. Survet president Vladimir Putinile suurendab ka ultimaatum, mille Saksamaa on esitanud seoses relvarahuga.
10. mail 2025 kohtusid Ukrainas Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Poola riigi- ja valitsusjuhid. Nad nõudsid järgmisest esmaspäevast 30-päevast tingimusteta relvarahu. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov aga lükkas ultimaatumi tagasi kui vastuvõetamatuse. Putin seevastu ütles, et on valmis otseläbirääkimisteks Ukrainaga, kuid seadis kahtluse alla üleskutse relvarahu sõlmimiseks. Ukraina president Zelenskyj näis olevat valmis rääkima, kuid nõudis relvarahu järgimist.
Sanktsioonid varilaevastiku vastu
14. mail 2025 avaldatud uus sanktsioonipakett sisaldab eeldatavasti kaugeleulatuvaid meetmeid Venemaa varilaevastiku vastu. See lagunenud tankeritest koosnev laevastik on ülioluline, et võimaldada Venemaal jätkata suurte koguste nafta, gaasi, Ukraina teravilja ja varastatud koksisöe eksportimist, vältides samal ajal Lääne sanktsioone. Vastavalt Frankfurter Rundschau Paketi üksikasjad võivad hõlmata sanktsioonide laiendamist 100 laevale ja enam kui 50 inimesele ja ettevõttele, sealhulgas viiele Hiinast.
Lisaks keelati veel 200 laeval ELi sadamates sissesõit. Nende laevade operaatorid ei saa enam kasutada Euroopa ettevõtete teenuseid. Ekspordipiirangute tõttu on kannatanud juba 30 majandustegevuses osalejat, samas kui 75 muud inimest ja ettevõtet on ELis äritegevusest kõrvale jäetud. Varilaevastikule kehtestatud sanktsioonid on juba viinud selleni, et Hiina on mõned sadamad Venemaa tankeritele sulgenud.
Mõju Venemaa majandusele
Varasemad sanktsioonid on alates 2022. aastast vähendanud Venemaa nafta- ja gaasitulusid enam kui kolmandiku võrra. 2024. aastal kasvasid Venemaa nafta- ja gaasitööstuse tulud 26%, 11,1 triljoni rublani, kuid jäid alla ootustest. Venemaa praegune eelarvedefitsiit on praegu 3,49 triljonit rubla.
Samuti võivad EL-i kavandatavad meetmed tekitada täiendavaid pingeid Venemaa energiasektorile, sealhulgas võimalus peatada täielikult gaasiimport Venemaalt. Praegu pärineb umbes 20% ELis kasutatavast maagaasist Venemaalt. Täielikul peatamisel võivad riigile olla tõsised ja kaugeleulatuvad majanduslikud tagajärjed. Lisaks arutatakse ka uusi sanktsioone Venemaa pangandussektori vastu, näiteks edasist lahtisidumist Swifti pangandussüsteemist.
Kantsler Friedrich Merz on andnud mõista, et kui Ukraina ja Venemaa kõnelustel edusamme ei tunta, kaalutakse uusi sanktsioone. EL näitab seega oma otsustavust tugevdada oma positsiooni konfliktis ja veenda Venemaad oma lähenemisviisi ümber mõtlema.