Euroopa majandus tõusuteel: prognoosid aastateks 2023 ja 2024!

Euroopa majandus tõusuteel: prognoosid aastateks 2023 ja 2024!

ELi ja euroala majandusväljavaated näitavad stabiilse, kuigi mõõdukalt kasvava majanduse märke. Selle järgi Taaskasutusportaal EL-ile prognoositakse 1,2-protsendilist sisemajanduse koguprodukti (SKT) kasvu 2023. aastal ja 1,5 protsenti 2024. aastal. Need hinnangud pärinevad Euroopa Konjunktuuriinstituutide Assotsiatsiooni (AICE) võrgustikust, kuhu kuulub umbes 40 instituuti, sealhulgas Saksa Majandusinstituut (IW). Euroalale on oodata 1 protsendilist kasvu 2023. aastal ja 1,3 protsenti 2024. aastal.

Prognoosid ületavad OECD vahearuandes ja IMF-i 2025. aasta kevade väljavaateid, mis viitab optimistlikule üldpildile. Sellele vaatamata jääb globaalne majanduskasv geopoliitiliste konfliktide ja USA ettearvamatu kaubanduspoliitika tõttu nõrgaks. AICE rõhutab, et Euroopa peaks kiiresti tugevdama oma konkurentsivõimet, investeerides jätkusuutlikkusse, digitaalsesse infrastruktuuri ja strateegilistesse sektoritesse.

Vastused kaubanduspoliitikale ja majanduslikule ebakindlusele

Reaktsioonid USA kaubanduspoliitikale on keerulised. Peaaegu pooled AICE liikmetest toetavad algatusi USA dollari domineerimise vähendamiseks. Lisaks soovitab 40 protsenti sihttoetust eriti mõjutatud sektoritele. Enamik instituute on aga USA toodete suurema turuavamise vastu. Arvamused kaitsekulutuste osas jagunevad kaheks.

IW majandusdirektor Michael Grömling rõhutab, et ülemaailmne ebakindlus aeglustab majandusarengut ja kutsub föderaalvalitsust üles võtma stabiliseerimismeetmeid. Ungari Kopint-Tárki Katalin Nagy ja Péter Vakhali 2025. aasta kevadaruanne annab põhjaliku makromajandusliku hinnangu Euroopa kohta.

Majanduse elavnemine euroalal

Lisaks EL prognoosidele on EKP prognoosid et euroala majandus näitab jätkuvale geopoliitilisele ebakindlusele vaatamata järkjärgulise taastumise märke. 2024. aastaks oodatakse mõõdukat 0,7 protsendilist kasvu, millele järgneb 1,1 protsenti 2025. aastal ja 1,4 protsenti 2026. aastal. Lühiajalised näitajad viitavad aga võimalikule kasvu aeglustumisele, mis on tingitud tarbijate tagasihoidlikust kindlustundest ja suurest ebakindlusest.

Reaalpalga tõus ja kasvav tööhõive võiks aidata majanduskasvu toetada. Sisenõudlust peaks toetama ka finantseerimistingimuste leevenemine. Programmi "Next Generation EL" vahendite toel jääb eelarvepoliitika konsolideerimisrajale kuni 2027. aastani.

Vaadates tulevikku

Eeldatakse välisnõudluse kasvu, mis võib toetada euroala eksporti. Lisaks eeldatakse, et tööpuuduse määr langeb prognoosiperioodil, samas kui tootlikkus tõuseb vaatamata struktuursetele väljakutsetele. Siiski eeldatakse, et ÜTHI koguinflatsioon tõuseb 2024. aasta lõpus, enne kui see kõikub EKP inflatsioonieesmärgi 2 protsendi ümber alates 2025. aastast.

Energiahindade areng on endiselt ebakindel ning võib avaldada mõju inflatsioonile ja majanduskasvule. Need arengud rõhutavad ebakindlaid globaalseid kasvuväljavaateid, mida mõjutavad geopoliitilised pinged ja majanduslik ebakindlus.