Ekspert hoiatab: ettevõtete pankrotid sagenevad kõrgete energia- ja materjalikulude tõttu

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ettevõtete pankrottide arv kasvab kõrgete energia- ja materjalikulude tõttu isegi tööstusharudes, mida tavaliselt peeti stabiilseks. Tellimuse olukord pole päris leevenenud ka masinaehituses. Foto: Stefan Puchner/dpa BERLIN taz | Sel aastal suureneb oluliselt ettevõtete pankrottide arv. Kindlustussektor eeldab seda. "Maksejõuetus mõjutab üha enam sektoreid, mida pikka aega ohutuks peeti," ütles Saksamaa Kindlustustööstuse Assotsiatsiooni krediidikindlustuskomisjoni esimees Thomas Langen. See kehtib näiteks masinaehituse, keemiatööstuse ja tervishoiusektori kohta. "Selle üheks põhjuseks on kõrgetest energia- ja materjalihindadest tingitud tohutu koormus," ütles Langen. Samuti tõusvad intressimäärad...

Die Anzahl der Firmeninsolvenzen steigt aufgrund hoher Energie- und Materialkosten, sogar in Branchen, die normalerweise als stabil galten. Die Auftragslage hat sich auch im Maschinenbau nicht vollständig entspannt Foto: Stefan Puchner/dpa BERLIN taz | Die Zahl der Firmenpleiten wird in diesem Jahr erheblich steigen. Davon geht die Versicherungsbranche aus. „Insolvenzen treffen vermehrt auch Branchen, die lange als sicher galten“, sagte Thomas Langen, der Vorsitzender der Kommission ­Kreditversicherung des Gesamt­verbands der Deutschen Versicherungswirtschaft. Das gilt etwa für den Maschinenbau, die Chemiebranche und den Gesund­heitssektor. „Ein Grund dafür sind die enormen ­Belastungen durch hohe Energie- und ­Materialpreise“, sagte Langen. Auch steigende Zinsen, …
Ettevõtete pankrottide arv kasvab kõrgete energia- ja materjalikulude tõttu isegi tööstusharudes, mida tavaliselt peeti stabiilseks. Tellimuse olukord pole päris leevenenud ka masinaehituses. Foto: Stefan Puchner/dpa BERLIN taz | Sel aastal suureneb oluliselt ettevõtete pankrottide arv. Kindlustussektor eeldab seda. "Maksejõuetus mõjutab üha enam sektoreid, mida pikka aega ohutuks peeti," ütles Saksamaa Kindlustustööstuse Assotsiatsiooni krediidikindlustuskomisjoni esimees Thomas Langen. See kehtib näiteks masinaehituse, keemiatööstuse ja tervishoiusektori kohta. "Selle üheks põhjuseks on kõrgetest energia- ja materjalihindadest tingitud tohutu koormus," ütles Langen. Samuti tõusvad intressimäärad...

Ekspert hoiatab: ettevõtete pankrotid sagenevad kõrgete energia- ja materjalikulude tõttu

Ettevõtete pankrottide arv kasvab kõrgete energia- ja materjalikulude tõttu isegi tööstusharudes, mida tavaliselt peeti stabiilseks.

Ein Arbeiter vor einer Turbine

Tellimuse olukord pole päris leevenenud ka masinaehitusesFoto: Stefan Puchner/dpa

BERLIIN taz| Sel aastal suureneb oluliselt ettevõtete pankrottide arv. Kindlustussektor eeldab seda. "Maksejõuetus mõjutab üha enam sektoreid, mida pikka aega ohutuks peeti," ütles Saksamaa Kindlustustööstuse Assotsiatsiooni krediidikindlustuskomisjoni esimees Thomas Langen. See kehtib näiteks masinaehituse, keemiatööstuse ja tervishoiusektori kohta. "Selle üheks põhjuseks on kõrgetest energia- ja materjalihindadest tingitud tohutu koormus," ütles Langen. Olulist rolli mängisid ka intressimäärade tõus, riigiabi tagasimaksmine ja suutmatus kohandada ärimudeleid.

Krediidikindlustusandjad seevastu kindlustavad ettevõtetele, et nende kliendid lähevad pankrotti ega maksa arveid. Et maksejõuetuse riski võimalikult hästi hinnata, koguvad nad palju andmeid varajaste hoiatusmärkide, näiteks maksete hilinemise kohta. Seetõttu oskavad nad suhteliselt hästi hinnata tulevast majandusolukorda.

Ekstrapolatsiooni järgi eeldavad nad, et 2023. aastal kasvab maksejõuetus 20–25 protsenti kuni 18 200ni. Prognoosi järgi võib järgmisel aastal neid olla kuni 20 000. Enim on mõjutatud ehitustööstus, teenindussektor ja kaubandus. Praeguseks on paljud pankrotid ära hoitud valitsuse abiga, näiteks laenudega, ütles Langen. "Majandusdünaamika on nõrgem, kui numbrid näitavad."

Föderaalne statistikaamet on teatanud ka pankrottide arvu kasvust. Jaanuarist septembrini esitasid ringkonnakohtud 13 270 ettevõtte maksejõuetuse avaldust, mis on 24,7 protsenti rohkem kui 2022. aasta võrreldaval perioodil. Ringkonnakohtute andmetel olid võlausaldajate nõuded ligikaudu 21,1 miljardit eurot. Seda on ligi kaks korda rohkem kui eelmise aasta esimeses kolmes kvartalis. Kõrge kasv tuleneb ka suurtest pankrottidest, nagu Gerry Weber ja Peek & Cloppenburg. Arvud sisaldavad aga ka järelejõudmisefekte. Pandeemia ajal leevendati pankrotireegleid, mis tähendab, et selle aja jooksul läks vähem ettevõtteid pankrotti.

Vastavalt aruandele taz.de,

Viimased prognoosid ja aruanded näitavad, et ettevõtete pankrottide arv Saksamaal suureneb erinevate tööstusharude kõrgete energia- ja materjalikulude tõttu. Maksejõuetuse suurenemine mõjutab eelkõige masinaehitust, keemiatööstust ja tervishoiusektorit, mille põhjuseks on eelkõige kõrgete energia- ja materjalihindade koormus.

Krediidikindlustussektor eeldab, et 2023. aastal võib maksejõuetuse arv kasvada 20-25 protsenti kuni 18 200 ettevõtteni. 2024. aastal võib see arv tõusta isegi 20 000ni. Eriti puudutab see areng ehitustööstust, teenindussektorit ja jaekaubandust. Paljud pankrotid on siiani ära hoitud valitsuse abiga, näiteks laenudega, mis viitab sellele, et majanduslik olukord on nõrgem, kui ametlikud andmed näitavad.

Föderaalne statistikaamet on teatanud ka maksejõuetuse suurenemisest, kusjuures kohalikud kohtud registreerisid jaanuarist septembrini 13 270 ettevõtete maksejõuetuse avaldust, mis on 24,7 protsendiline kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Võlausaldajate nõuded olid ligikaudu 21,1 miljardit eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. See kasv tuleneb ka suurtest pankrottidest, sealhulgas sellistest ettevõtetest nagu Gerry Weber ja Peek & Cloppenburg. Siiski tuleb märkida, et arvud sisaldavad ka pandeemia ajal leevendatud maksejõuetusreeglite perioodi järelmõju.

Nendel arengutel on eeldatavasti oluline mõju finantsturule ja kindlustussektorile. Pidades silmas maksejõuetuse sagenemist, peavad eelkõige krediidikindlustusandjad oma riskihinnangut ümber mõtlema ja kohandama, et tulla toime suurenevast maksejõuetusest tuleneva koormusega.

Lugege lähteartiklit saidilt taz.de

Artikli juurde