Eksperdid nõuavad heitkoguste radikaalset vähendamist: EL seisab silmitsi ajaloolise kliimamuutusega!
Eksperdid nõuavad ELi jaoks uut kliimaeesmärki, et tagada jätkusuutlik majandus ja konkurentsivõime 2040. aastaks.

Eksperdid nõuavad heitkoguste radikaalset vähendamist: EL seisab silmitsi ajaloolise kliimamuutusega!
Euroopa kliimanõuandla on uues raportis andnud kokkuvõtliku soovituse EL-i majanduse kaitsmiseks: kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks vähendada 90–95 protsenti aastaks 2040 võrreldes 1990. aastaga. Seda nõuet peetakse ülioluliseks liidu konkurentsivõime ja energiajulgeoleku tagamiseks geopoliitiliselt ebakindlatel aegadel. Aruanne on jätk sarnasele 2023. aasta soovitusele ja rõhutab vajadust siduva vahe-eesmärgi järele 2040. aastaks, mis siiani puudub. 2030. aastaks seatud eesmärk nõuab heitkoguste vähendamist 1990. aastaga võrreldes 55 protsenti, mida EL Komisjon peab teostatavaks. Utopia teatab et siduva seaduse ettepanek on oodata 2025. aasta juuli alguses.
President Ursula von der Leyeni juhitud EL-i komisjon on varem soovitanud vähendada netoheidet 2040. aastaks vähemalt 90 protsenti. Praegu on aga mure, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed ja mitmed EL-i liikmesriigid seavad selle ambitsioonika eesmärgi kahtluse alla. Eesmärkide saavutamiseks kavatseb komisjon luua suuremat paindlikkust, sealhulgas ELi-väliste riikide kliimasertifikaatide tunnustamist. Kliimanõukogu soovitab siiski loobuda rahvusvahelistest heitkoguste ühikutest ja tugineda selle asemel Euroopa-sisestele meetmetele.
Saksamaa heitkogused EL eesmärkide kontekstis
Osana ELi kliimaeesmärkidest on Saksamaa oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes juba vähendanud 48 protsenti. Tagesschau teatab, paisati 2024. aastal õhku 656 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis on 3 protsenti vähem kui aasta varem. See vähendamine tähistab kolmandat aastat järjest, mil heitkogused langevad tasemele, mida viimati nähti 1950. aastatel.
Vaatamata edusammudele on Saksamaa täitnud ELi kliimaeesmärgist 12 miljoni tonni süsinikdioksiidi, kusjuures transpordi ja hoonete heitkogused on oluliselt kaasa aidanud. Eriti märgatav oli nõudluse vähenemine soojuspumpade järele 44 protsenti ja elektriautode uute registreerimiste 26 protsenti. Ehitiste ja liikluse heitkogused langesid kumbki 2 miljoni tonni võrra, peamiselt pehme ilma ja vähenenud veoautoliikluse tõttu. Sellele vaatamata suurenes autoliiklus, mis tõi kaasa alaeesmärkide ületamise ehitussektoris ja liikluse ületamise.
Vaadates tulevikku: Saksamaa kliimaeesmärgid
Saksamaa eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 65 protsenti võrreldes 1990. aastaga ja saada kliimaneutraalseks aastaks 2045. Seni peab riik ostma saasteõigusi teistelt riikidelt, et vältida võimalikke trahve. Samas ei saa tähelepanuta jätta ka tööstusheidet, mis on peamiselt fossiilkütuste suurenenud tarbimise tõttu suurenenud 3 miljoni tonni CO2 võrra.
Saksamaa kliimapoliitika helgeks punktiks on taastuvenergia suur osakaal, mis moodustab 2024. aastal juba 55 protsenti elektritarbimisest. Selleks suleti 6,1 gigavatti söeelektrijaamade võimsust, mis vastab 16 protsendile paigaldatud söevõimsusest. Saasteõiguste müügist saadav tulu küündis rekordilise 18,5 miljardi euroni ja laekub kliima- ja transformatsioonifondi, et edendada selliseid projekte nagu energiatõhus hoonete renoveerimine ja vesinikumajandus.