EKP alandab taas intressimäärasid: mida see majandusele tähendab?

EKP alandab taas intressimäärasid: mida see majandusele tähendab?

Euroopa Keskpank (EKP) langetas neljapäeval baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra 2,75 protsendile. See on juba neljas järjestikune hoiuseintressi alanemine ja selle otsustas EKP nõukogu ühehäälselt. EKP president Christine Lagarde ütles, et deinflatsiooniprotsess on hästi edenenud ja aasta jooksul loodetakse, et inflatsioon taastub keskmise tähtajaga 2% eesmärgini.

Palgad kasvavad aeglasemalt, samas kui inflatsioon püsib teatud sektorites kõrge. EKP nõukogu läheneb andmetest sõltuvale lähenemisviisile ega soovi siduda fikseeritud intressimäära. Turud ootavad 2025. aastal täiendavaid intressikärpeid kokku 75 baaspunkti võrra. 7. veebruaril avaldab EKP uue hinnangu neutraalse intressimäära kohta.

Üksikasjad intressimäära alandamise kohta

EKP alustas intresside langetamise tsüklit 2024. aasta juunis ning jätkas korrigeerimist septembris, oktoobris ja detsembris. Alates 5. veebruarist hakkavad kehtima uued baasintressimäärad: hoiuseintress on 2,75%, põhiline refinantseerimismäär 2,90% ja laenamise püsivõimalus 3,15%. Seevastu USA Föderaalreserv (Fed) jättis baasintressimäära muutmata vahemikus 4,25–4,50%. Samuti langetasid Rootsi Riksbank ja Šveitsi keskpank kumbki oma intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra.

Majandusandmed näitavad, et euroala stagneerus neljandas kvartalis, samal ajal kui Saksamaa majandus kahanes 0,2 protsenti, peamiselt ekspordi vähenemise tõttu. 2,75% hoiuseintressi peetakse raskustes euroala majanduse jaoks piiravaks. Lagarde rõhutas, et eurotsoon on endiselt taastumise teel. Analüütikud ootavad 2025. aasta märtsi koosolekul intressimäärade langetamist 0,25 protsenti ja 2025. aasta keskpaigaks üldiselt 0,5–0,75 protsenti.

Intressimäärade kärped võivad tuua kaasa aktsiaturu tõusu ja tõsta võlakirjade hindu. Siiski eeldatakse, et pangakontode säästumäärad langevad, samas kui laenuvõtjad saavad kasu madalamatest intressimääradest. Kuid vaatamata intressikärbetele ei paista need turgudele ja tarbijateni jõudvat, mis viib eurotsooni võlakirjade tootluste tõusuni.

Järgmisteks EKP koosolekuteks 2025. aastal on planeeritud järgmised kuupäevad: 30. jaanuar, 6. märts, 17. aprill, 5. juuni, 24. juuli, 11. september, 30. oktoober ja 18. detsember.

Nendest arengutest teatasid ka Financial Times Saksamaa mis toob esile euroala ees seisvad väljakutsed, nagu energia- ja veohindade tõus ning võimalikud poliitilised riskid.

Lisaks teatati Hommikutäht paigalseisva majanduse ja erinevate inflatsioonistsenaariumitega vaevleva eurotsooni majanduse hetkeseisust.