Kas tühistada pühad? Uus uuring lükkab ümber majanduskasvu müüdi!
Hans Böckleri Fondi uus uuring näitab, et riigipühade kaotamisel ei ole majanduskasvule positiivset mõju.

Kas tühistada pühad? Uus uuring lükkab ümber majanduskasvu müüdi!
Makroökonoomika ja majandustsükli uuringute instituudi (IMK) tellimusel tehtud Hans Böckleri fondi põhjalik uuring näitab, et riigipühade kaotamisel pole majanduskasvule positiivset mõju. Neid leide tõsteti esile hiljuti avaldatud analüüsis, mis põhines mitmel konkreetsel juhul Saksamaal, kus riigipühad kas tühistati või taaskehtestati. Üldiselt leidsid teadlased, et enam kui pooltel juhtudest oli majandusareng parem föderaalriikides, kes säilitasid või kehtestasid uued pühad. [Ajaaruanded] [Böckler teatab].
Keskne juhtum on Saksimaa, mis pidas meeleparandus- ja palvepäeva riigipühaks. See föderaalriik kasvas majanduslikult 9,7%, samal ajal kui riigi keskmine oli vaid 3,4%. See erinevus näitab, kui olulised võivad pühad olla majandusliku stabiilsuse ja kasvu jaoks. IMK teadusdirektor prof dr Sebastian Dullien rõhutab, et laialt levinud oletus, et vähem puhkust toob kaasa suurema kasvu, on liialt lihtsustatud ega ole kuigi tõhus.
Puhkusemuudatuste analüüs
Uuring täpsustab kuus olulist muudatust alates 1990. aastast:
- Abschaffung des Buß- und Bettages in allen Bundesländern außer Sachsen (1995).
- Ausdehnung des Reformationstags auf alle Bundesländer (2017).
- Wegfall des Reformationstags in vielen Bundesländern (2018).
- Einführung des Internationalen Frauentags in Berlin (2019).
- Einführung des Weltkindertags in Thüringen (2019).
- Einführung des Internationalen Frauentags in Mecklenburg-Vorpommern (2023).
Analüüsi tulemused näitavad, et riigipühi säilitavate riikide majandusareng on tavaliselt tugevam. Berliini SKP kasvas 2019. aastal pärast rahvusvahelise naistepäeva kehtestamist 2,0% üle riigi keskmise. Seevastu Tüüringi majanduskasv langes pärast ülemaailmse lastekaitsepäeva kehtestamist samal aastal 0,4% alla riigi keskmise.
Majanduslikud tegurid ja pühad
Teadlased väidavad, et vähemal puhkusel pole selget positiivset mõju majandustulemustele, kuna ettevõtete paindlikkus tellimuste planeerimisel on ülioluline. IMK hinnangul on tootmist piiravaks teguriks ettevõtete nõudluse olukord, mitte puhkuste arv. Seetõttu on üldiste majandustulemuste, mitte ainult töötundide arvu jaoks üliolulised tootlikkus ja innovatsioon.
Kokkuvõttes näitab uuring, et pühadel pole mitte ainult kultuurilist ja sotsiaalset tähendust, vaid ka sügavamat majanduslikku mõju liidumaade arengule. Riigipühade vähendamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed tootlikkusele ja üldisele tööõhkkonnale, kuna kahtlustatakse, et taastumisaega väheneb, mis võib vähendada tootlikkust.