Finantsekspertide analüüsid: Lindneri rünnak kivisöe järkjärgulise kaotamise vastu ja võlapidur – mis on selle taga?

Finantsekspertide analüüsid: Lindneri rünnak kivisöe järkjärgulise kaotamise vastu ja võlapidur – mis on selle taga?

<

div id="">Föderaalne rahandusminister Lindner seab kahtluse alla söe järkjärgulise kaotamise 2030. aastal ja ründab rohelisi. Nad olid varem näidanud end avatud võlapiduri taas peatamiseks. Mis on löögivahetuse taga?

Foorikoalitsioon on kuid arutanud, kuidas saaks Saksamaal elektrihindu alandada. Seni on vaidlus käinud peamiselt küsimuse ümber, kas riigi poolt subsideeritud tööstuselektri hind, elektrimaksu alandamine või ehk mõlemad on õige vastus. Pole juhus, et föderaalne rahandusminister Christian Lindner tõstab nüüd esile söe järkjärgulise kasutamise 2030. aastani.

SPD esinaine Saskia Esken seadis esmaspäeval taas võlapiduri kahtluse alla. Ta põhjendas seda käimasolevate kriisidega, mille põhjustasid ka Ukrainas käimasolev sõda ja olukord Lähis-Idas. Eskeni sõnul ei saa Saksamaa ees seisvaid väljakutseid tavaeelarvest rahuldada, jätmata tähelepanuta muid ülesandeid.

Ta sai samal päeval toetuse ka roheliste partei juhilt Ricarda Langilt. Ta kritiseeris ka rahalise tegutsemisruumi puudumist praegustel eelarveläbirääkimistel, mistõttu peaks valitsus võlapidurit uuesti arutama.

Nii Esken kui Lang olid selged: võlapidur on liberaalide jaoks püha lehm. Seetõttu järgnes FDP parlamendirühma juhi vastulause ootuspäraselt kiiresti. Christan Dürr püüdis seda sammu tõrjuda finantspoliitilise argumendiga ja põhjendas inflatsioonimäära langust oktoobris eeldatavalt 3,8 protsendiga föderaalvalitsuse eelarvedistsipliiniga. Sellest ei saa tegelikult juttugi olla, vähemalt praeguse eelarve osas.

Lindneri kärpemeetmetel on palju vastaseid

Föderaalse statistikaameti andmetel kulutas föderaalvalitsus selle aasta esimesel poolel 64,2 miljardit eurot rohkem, kui sai. Eelmise aasta samal perioodil oli see oluliselt väiksem – 45,2 miljardit eurot. Lisaks kasvab föderaalvalitsuse võlg 2023. aasta teises kvartalis 2022. aasta lõpuga võrreldes kolm protsenti ehk 49,2 miljardit eurot.

Föderaalne rahandusminister soovib järgmises eelarves suundumust pöörata ja võlapidurit uuesti järgida pärast seda, kui see peatati kolm aastat järjest. Kuid nagu ikka, ütleb viimane sõna Bundestagil ja seal on arvukalt soove Lindneri kokkuhoiupoliitikast kõrvale kalduda.

Lisaks Langile oli võlapiduri kriitiliselt kahtluse alla seadnud ka majandusminister Robert Habeck. Muutunud raamtingimusi silmas pidades tuleb üle vaadata ka mängureeglid finantspoliitikas, nõudis roheliste poliitik eelmisel nädalal oma tööstusstrateegiat tutvustades.

Kuid erinevalt oma parteijuhist pidas asekantsler ja majandusminister ilmselt silmas pigem keskpika perioodi reformi kui järjekordset peatamist järgmisel aastal. Lõpetuseks lisas ta ka, et sellele õigusaktile kehtib koalitsioonileping ja seega ka võlapidur.

Lindner: Elektrihinnad ei tohi jätkuvalt tõusta

Roheliste juhtivate poliitikute üha vägivaldsem võlapiduri raputamine on ilmselt põhjus, miks Lindner seab nüüd kahtluse alla midagi, mille tagajärgi saab täna vaid ennustada. Energy Brainpooli analüüsis jõutakse isegi järeldusele, et kivisöe kasutamisest loobumine ei mõjuta elektrihinda üldse. Energiaturu eksperdid vaidlevad seega vastu rahandusministri oletusele, et kivisöe järkjärguline kaotamine tooks kaasa kunstliku elektrivarustuse defitsiidi ja seeläbi hindade tõusu.

Kuid liberaalide jaoks on võlapiduriks roheliste söe järkjärguline kaotamine – eriti pärast roheliste klientuuri valusaid kompromisse Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu. Tuumaelektrijaama käitamine ja söeküttel töötavate elektrijaamade ülesehitamine tõid roheliste partei baasi tugeva kriitika osaliseks. Söe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise viimine 2030. aastani, vähemalt läänes, suutis mõned asjad uuesti siluda. Vaevalt oleks võimalik sellest uuesti eemalduda.

Liberaalid ei too võlapidurit ohvriks

Sama kehtib ka Lindneri ja tema baasi kohta