Finantsekspert hoiatab: ettevõtted püsivas kriisirežiimis – mures energiahindade ja raskustes oleva infrastruktuuri pärast Põhja-Saksamaal.
Vastavalt www.mopo.de raportile on paljud Põhja-Saksamaa ettevõtted mures kasvavate kulude ja ebakindla majandustuleviku pärast. Kaubandus-tööstuskojad näevad peamiste väljakutsetena kõrgeid energiakulusid, investeeringute vähesust, liigset bürokraatiat ja lagunenud infrastruktuuri. Juhtivad majandusuuringute instituudid prognoosivad aastaks 2024 majanduslangust või vaid madalat majanduskasvu. Eriti murettekitavad on energiakulude tõus, mis ettevõtteid painavad. Põhjas panevad kõrged energiakulud ettevõtetele suure koormuse. Kavandatav taastuvenergia laiendamine ei tohi olla Põhja-Saksamaa liidumaade arvelt ning vajalik on võrguklientide tõhus leevendus võrgutasude osas. Planeeritud võrgutasude dotatsiooni tühistamine...

Finantsekspert hoiatab: ettevõtted püsivas kriisirežiimis – mures energiahindade ja raskustes oleva infrastruktuuri pärast Põhja-Saksamaal.
Vastavalt www.mopo.de raportile on paljud Põhja-Saksamaa ettevõtted mures kasvavate kulude ja ebakindla majandustuleviku pärast. Kaubandus-tööstuskojad näevad peamiste väljakutsetena kõrgeid energiakulusid, investeeringute vähesust, liigset bürokraatiat ja lagunenud infrastruktuuri. Juhtivad majandusuuringute instituudid prognoosivad aastaks 2024 majanduslangust või vaid madalat majanduskasvu. Eriti murettekitavad on energiakulude tõus, mis ettevõtteid painavad.
Põhjas panevad kõrged energiakulud ettevõtetele suure koormuse. Kavandatav taastuvenergia laiendamine ei tohi olla Põhja-Saksamaa liidumaade arvelt ning vajalik on võrguklientide tõhus leevendus võrgutasude osas. Planeeritav võrgutasu dotatsiooni ärajätmine tooks ettevõtetele kaasa oluliselt kõrgema elektrihinna ja kuni 20 protsenti lisakulud.
Lisaks kritiseerib IHK-Nord raskustes olevat Põhja-Saksamaa infrastruktuuri, eriti Põhja-Saksamaa sadamaid, kiirteid, föderaal- ja veeteid. IHK nõuab sadamate funktsionaalsuse säilitamiseks föderaalse rahastamise märkimisväärset suurendamist. Liigne bürokraatia tekitab ettevõtetele suuri kulutusi, mis on samuti problemaatiline.
Arvestades neid tegureid, võib energiakulude tõus ja Põhja-Saksamaa lagunenud infrastruktuur tekitada ettevõtetele täiendavat pinget. See võib kaasa tuua investeerimisvalmiduse vähenemise, konkurentsivõime languse ja isegi töökohtade kadumise. Ebakindlus ja oodatav majanduslangus võivad kaasa tuua ka üldise majandusaktiivsuse languse Põhja-Saksamaal.
Nende arengute mõju turule ja finantssektorile võib hõlmata kasvuprognooside vähenemist, vastumeelsust investeerida ja üldist majanduslikku nõrkust. Seetõttu on oluline, et ettevõtted ja poliitilised otsustajad võtaksid meetmeid ettevõtete koormuse vähendamiseks ja Põhja-Saksamaa majandusarengu tugevdamiseks.
Lugege allikaartiklit aadressil www.mopo.de