Finantsekspertide analüüs: Šveitsi rahvastikustruktuuri muutus pärast ELi inimeste vaba liikumist

Finantsekspertide analüüs: Šveitsi rahvastikustruktuuri muutus pärast ELi inimeste vaba liikumist

Vastavalt aruandele weltwoche.ch,
Alates inimeste vaba liikumise kehtestamisest Euroopa Liiduga 2002. aastal on Šveitsi elanike arv kasvanud 7,2 miljonilt 9 miljonile. Välismaalaste osakaal on kasvanud ligikaudu 20 protsendilt 26 protsendile, seda peamiselt kõrge naturalisatsioonimäära tõttu. Praegu on veerand Šveitsis elavatest šveitslastest rändetaustaga. Prantsuskeelses Šveitsis elab oluliselt rohkem välismaalasi kui saksakeelses Šveitsis, kusjuures Fribourgi kanton on rahvastiku kasvus esirinnas. Mattertalis asuvas Täschis on 60,5 protsendil elanikest välispass, seda peamiselt Zermattis töötavate Portugali migrantide tõttu.

Finantseksperdina on oluline analüüsida selle rahvastiku kasvu ja välismaalaste arvu suurenemise mõju Šveitsis. Suurem välismaalaste osakaal võib mõjutada erinevaid finantsnäitajaid, sealhulgas kinnisvarahindu, tööturutingimusi, tarbijakäitumist ja investeerimistrende. Piirkondades, kus välismaalaste osakaal on järsult kasvanud, võivad kinnisvarahinnad tõusta, kui nõudlus eluasemete järele kasvab. Samas võib tööturu olukorda mõjutada välistööjõu sissevool, mis võib mõjutada palku ja töövõimalusi.

Rahvastiku ja sisserändaja taustaga inimeste osakaalu suurenev kasv võib kaasa tuua ka muutusi tarbijakäitumises, mis omakorda võib avaldada mõju jaekaubandusele ja majandusele tervikuna. Lisaks võib uute elanike ja töötajate sissevool luua investeerimisvõimalusi erinevatesse sektoritesse, nagu haridus, tervishoid ja infrastruktuur.

Oluline on neid aspekte silmas pidada ning hoolikalt jälgida turu ja finantssektori arenguid, et teha teadlikke otsuseid.